Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 38 Siis vastas Issand Iiobile tormituulest ja ütles:„Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?
Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!
Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri?
Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,
kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?
Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli,
kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,
kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed
ning ütlesin: „Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!”?
Iiob 40 Ja Issand vastas Iiobile ning ütles:
„Kas tahab nuriseja vaielda Kõigevägevamaga? Jumala süüdistaja andku vastus!”
Siis Iiob vastas Issandale ja ütles:
„Vaata, ma olen selleks liiga tühine. Mida peaksin sulle vastama? Ma panen käe suu peale.
Ma olen kord rääkinud ja ma ei vasta enam, koguni kaks korda, ja enam ma seda ei tee.”
Psalm 86 Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele.
Matteuse 24 Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.
Efesose 5 Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest,
et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi,
et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu.
Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast.
Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda nii nagu Kristus kogudust,
sest me oleme tema ihu liikmed.
„Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks saavad üheks.”
See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest.
Toobit 12 Ja Toobit kutsus oma poja Tobiase ning ütles temale: „Muretse, poeg, tasu mehele, kes koos sinuga käis, ja temale tuleb ka lisa anda!”
Tobias vastas temale: „Isa, ma ei kanna kahju, kui annan temale poole sellest, mida olen kaasa toonud.
Sest tema on mind tervisega sinu juurde toonud, on terveks teinud minu naise, on toonud minule raha ja on ka sinu terveks teinud.”
Siis ütles Toobit: „Temal on õigus seda saada!”
Ta kutsus ingli ning ütles temale: „Võta pool kõigest, mida olete kaasa toonud!”
Aga ingel kutsus nad kahekesi kõrvale ja ütles neile: „Kiitke Jumalat ja tänage teda, andke temale suurt au ja tänage teda kõigi elavate ees selle eest, mis ta teile on teinud! Hea on kiita Jumalat ja kõrgeks tõsta tema nime, kui te austavalt jutustate Jumala tegudest! Ärge kõhelge teda tänamast!
Ilus on pidada salajas kuninga saladust, Jumala tegude avaldamine on aga auline. Tehke head, siis ei taba teid kuri!
Hea on palve koos paastumise, almuste ja õiglusega. Parem pisut õiglusega kui palju ülekohtuga! Parem on anda almuseid kui koguda kulda!
Sest almus päästab surmast ja peseb ära iga patu. Kes annavad almuseid ja on õiglased, need elavad kaua,
aga kes pattu teevad, need on omaenese elu vaenlased.
Mina ei taha teie eest midagi varjata. Ma olen ju ütelnud, et ilus on pidada kuninga saladust, Jumala tegude avaldamine on aga auline.
Ja nüüd, siis kui sina ja sinu minia Saara palvetasite, viisin mina teie palve meeldetuletuse Püha ette. Kui sa surnuid matsid, siis olin mina nõndasamuti sinu juures.
Kui sa ei kõhelnud tõusmast ja jätsid oma söömaaja, et minna surnut matma, siis heategu ei jäänud mulle saladuseks, vaid ma olin koos sinuga.
Ja nüüd on Jumal mind läkitanud terveks tegema sind ja sinu miniat Saarat.
Mina olen Raafael, üks neist seitsmest pühast inglist, kes kannavad ette vagade palved ja käivad Püha auhiilguse ees.”
Siis mõlemad ehmusid ja langesid silmili maha, sest nad kartsid.
Aga ta ütles neile: „Ärge kartke, rahu olgu teile! Kiitke aga Jumalat igavesti!
Sest mina ei ole tulnud omaenese armu pärast, vaid meie Jumala tahtel. Seepärast kiitke teda igavesti!
Kõik need päevad olen ma olnud teile nähtav, aga ma ei ole söönud ega joonud, sest teie olete näinud nägemust.
Nüüd tänage Jumalat, sest ma lähen üles selle juurde, kes mind on läkitanud! Ja kirjutage raamatusse kõik, mis on sündinud!”
Kui nad üles tõusid, siis nad ei näinud teda enam.
Ja nad ülistasid Jumala suuri ja imelisi tegusid, mida Issanda ingel oli neile ilmutanud.