Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 85 Laulujuhatajale: Korahi laste laul.Issand, sul on olnud hea meel oma maast, sa oled pööranud Jaakobi vangipõlve.
Sa oled andnud andeks oma rahva pahateo ja oled katnud kinni kõik nende patud. Sela.
Sa oled koristanud kõik oma raevu, sa oled pöördunud oma tulisest vihast.
Taasta meid, meie pääste Jumal, ja lõpeta oma meelepaha meie vastu!
Kas sa oled meie peale tige igavesti ja jätkad oma viha põlvest põlve?
Kas sa meid ei elustaks taas, et su rahvas rõõmustuks sinus?
Issand, näita meile oma heldust ja anna meile oma abi!
Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib. Sest tema kuulutab rahu oma rahvale ja ütleb oma vagadele, et nad ei pöörduks alpuse poole.
Tõepoolest, tema pääste on ligi neile, kes kardavad teda, et meie maal au elaks,
heldus ja tõde saavad teineteisega kokku, õigus ja rahu annavad teineteisele suud,
ustavus võrsub maast ja õigus vaatab alla taevast.
Issand annab head ja meie maa annab oma lõikuse.
Õigus käib tema eel ja järgib tema samme.
Hoosea 5 Kuulge seda, preestrid, ja pane tähele, Iisraeli sugu! Kuulata, kuninglik koda! Sest teid tabab kohus. Jah, te olete püüdepaelaks Mispale ja võrguks, mis on laotatud Taabori peale.
Te süvendate Sittimi kõlvatust, aga mina karistan teid kõiki.
Mina tunnen Efraimi ja Iisrael ei ole mu eest varjul; sest nüüd, Efraim, oled sa teinud hooratööd, Iisrael on ennast roojastanud.
Nende teod ei luba neil pöörduda oma Jumala poole, sest nende sees on hooruse vaim ja nad ei tunne Issandat.
Iisraeli kõrkus tunnistab temale otse näkku, Iisrael ja Efraim komistavad oma süü läbi, Juudagi komistab koos nendega.
Oma lammaste ja härgadega lähevad nad küll otsima Issandat, aga nad ei leia teda: ta on tõmbunud neist eemale.
Nad on olnud Issanda vastu truuduseta, sest nad on sünnitanud võõraid lapsi. Nüüd neelab „noorkuu” neid koos nende põldudega.
Puhuge sarve Gibeas, pasunat Raamas! Tõstke sõjakisa Beet-Aavenis! Juba ollakse sul kannul, Benjamin!
Efraim muutub karistuspäeval kõrbeks. Iisraeli suguharude keskel ma kuulutan tõde.
Juuda vürstid on saanud piirinihutajate sarnaseks; ma valan nende peale oma viha nagu vett.
Efraimile on liiga tehtud, õigus on rikutud, sest ta tahab käia käsu järgi.
Aga mina olen Efraimile nagu koi ja Juuda soole nagu mädanik.
Kui Efraim nägi oma haigust ja Juuda oma paiset, siis läks Efraim Assurisse ja läkitas suurkuninga juurde; aga tema ei suutnud teha teid terveks ega ravida teid paisetest.
Sest mina olen Efraimile nagu lõvi ja Juuda soole nagu noor lõvi: mina murran nad maha ja lähen, kannan ära, ja päästjat ei ole.
Ma lähen, pöördun tagasi oma asupaika, kuni nad kahetsevad ja otsivad mu palet; oma kitsikuses otsivad nad mind.
Apostlite 2 Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate,
tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.
Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.
Taavet ütleb tema kohta: „Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.
Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses,
sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma Vagale näha kõdunemist.
Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.”
Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini.
Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast,
siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest: „Ei teda jäeta surmavalda ega näe ta liha kõdunemist.”
Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.
Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi.
Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb: „Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,
kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!”
Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!”