Eestikeelne Piibel 1997
2. Moosese 16 Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga nad ei leidnud midagi.Siis Issand ütles Moosesele: „Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja Seadust?
Vaadake, Issand on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!”
Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval.
Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks „manna” + Nimetus manna tuleneb küsimusest 'mis (see on)?', heebrea k man (hu), vt s 15. ; see oli valge nagu koriandri seeme ja maitses nagu mesikook.
Ja Mooses ütles: „Issand käskis nõnda: Üks kannutäis sellest jäägu säilitamiseks teie sugupõlvedele, et nad näeksid leiba, millega mina teid söötsin kõrbes, kui ma teid tõin välja Egiptusemaalt.”
Ja Mooses ütles Aaronile: „Võta üks nõu ja pane sellesse kannutäis mannat ning aseta see Issanda ette, säilitamiseks teie sugupõlvedele!”
Ja Aaron asetas selle tunnistuse ette, säilitamiseks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.
Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa piirile.
Kann on kümnes osa poolest vakast.
Psalm 78 Aasafi õpetuslaul. Pane tähele, mu rahvas, minu Seadust, pöörake oma kõrvad minu sõnade poole!
Ma avan oma suu õpetussõnadega, ma ilmutan mõistatusi muistsest ajast.
Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud,
seda me ei taha salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud.
Aga oma rahva ta saatis teele nagu lambad ja juhtis neid nagu karja kõrbes;
ja ta juhatas neid nõnda, et nad olid julged ega olnud hirmunud; aga nende vaenlased kattis meri.
Ja ta viis nad oma pühale maale, sinna mäele, mille ta parem käsi oli omandanud;
ja ta kihutas ära rahvad nende eest ning jagas nende maa liisuga pärisosadeks; ja ta pani nende telkidesse elama Iisraeli suguharud.
Aga nemad ajasid kiusu ja trotsisid Jumalat, Kõigekõrgemat, ega pidanud tema tunnistusi,
vaid loobusid neist ning murdsid ustavuse, nõnda nagu nende vanemad, ja põrkasid kõrvale, nagu lõtv amb,
ja vihastasid teda oma ohvrikinkudega ja ärritasid teda oma puuslikega.
Jumal kuulis seda ja raevutses ning hülgas Iisraeli täiesti
ja heitis ära hoone Siilos, telgi, mille ta oli püstitanud inimeste keskele.
Ta andis vangi oma vägevuse ja ilu oma vaenlaste kätte,
ja andis oma rahva mõõga kätte ning raevutses oma pärisosa vastu.
Nende noored mehed sõi tuli ja nende neitsid jäid pulmailuta;
nende preestrid langesid mõõga läbi ja nende lapsed ei saanud nutta leinanuttu.
Aga Issand ärkas otsekui unest, nagu sangar, kes veiniuimast virgub,
ja lõi oma vaenlased põgenema; ta pani nad igaveseks teotuseks.
Ta hülgas ka Joosepi telgi ega valinud Efraimi suguharu.
Ent Juuda suguharu ta valis enesele, Siioni mäe, mida ta armastab.
Ja tema ehitas oma pühamu nagu taeva kõrguse, nagu ilmamaa, mille ta on rajanud igaveseks.
Ja ta valis oma sulase Taaveti, võttes tema ära lambataradest.
Imetajate lammaste järelt ta tõi tema, et ta karjataks ta rahvast Jaakobit ja ta pärisosa Iisraeli.
Ja Taavet karjatas neid südame laitmatuses ning juhtis neid osava käega.
Apostlite 15 Siis tulid mõned Juudamaalt alla ja õpetasid vendi: „Kui te ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata, siis te ei või pääseda.”
Et sellest tuli tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega palju vaidlemist, siis määrati nii, et Paulus, Barnabas ja mõned muud nende seast lähevad selle tüliküsimuse pärast Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.
Siis kogudus saatis nad teele ja nad läksid läbi Foiniikia ning Samaaria ja jutustasid paganate pöördumisest, tehes selle sõnumiga suurt rõõmu kõigile vendadele.
Kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad kuulutasid, mida kõike Jumal oli teinud nende juures.
Aga mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid ja ütlesid: „Neid peab ümber lõikama ja käskima pidada Moosese Seadust.”
Siis apostlid ja vanemad koos terve kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehi ja saata need Antiookiasse koos Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, hüüdnimega Barsabas, ja Siilase, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.
Nendega nad saatsid järgmise kirja: „Apostlid ja vanemad, teie vennad, tervitavad vendi paganate seast, kes elavad Antiookias ja Süüria- ja Kiliikiamaal!
Et me oleme kuulnud, et mõned, kes meie seast on välja läinud, kuigi meie neid ei ole volitanud, on oma kõnedega teid rahutuks teinud ja teie hinged kitsikusse viinud,
siis oleme meie üksmeelselt arvanud heaks valida mehi ja saata need teie juurde koos meie armsate Barnabase ja Paulusega,
meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast.
Nii me siis läkitasime Juuda ja Siilase, et need teile ka suusõnal teataksid sedasama.
Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna ühtegi muud koormat kui need hädavajalikud -
hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest. Teete hästi, kui te neist hoidute! Jääge terveks!”
Nii nad saadeti teele ja nad tulid Antiookiasse, kutsusid kokku rahvahulga ja andsid kirja edasi.
Kui nood olid selle läbi lugenud, rõõmustasid nad saadud julgustuse pärast.
Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid vendi mitmete sõnadega ja kinnitasid neid.
Aga kui nad seal mõnda aega olid viibinud, lasksid vennad nad rahuga minema nende juurde, kes neid olid läkitanud.
[Siilas arvas aga heaks jääda nende juurde.]
Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades koos paljude teistega Issanda evangeeliumi sõna.