Eestikeelne Piibel 1997
Joosua 3 Ja Joosua tõusis hommikul vara ja nad läksid teele Sittimist ning tulid Jordani äärde, tema ja kõik Iisraeli lapsed; ja nad ööbisid seal, enne kui nad üle läksid.Kolme päeva pärast aga käisid ülevaatajad leeri läbi
ja andsid rahvale käsu, öeldes: „Kui te näete Issanda, oma Jumala seaduselaegast ja leviitpreestreid seda kandvat, siis minge oma asukohast teele ja käige selle järel!
Aga teie ja selle vahel olgu vahet umbes kaks tuhat mõõdetud küünart - te ei tohi minna selle ligi -, et te teaksite teed, mida teil tuleb käia, sest varem te ei ole seda teed käinud!”
Ja Joosua ütles rahvale: „Pühitsege endid, sest homme teeb Issand teie keskel imetegusid!”
Ja Joosua rääkis preestritega, öeldes: „Kandke seaduselaegast ja minge rahva eel!” Ja nemad tõstsid seaduselaeka üles ning käisid rahva eel.
Ja Issand ütles Joosuale: „Täna ma teen sind suureks kogu Iisraeli silmis, et nad teaksid, et mina olen sinuga, nõnda nagu ma olin Moosesega.
Käsi preestreid, kes kannavad seaduselaegast, ja ütle: Kui te jõuate Jordani vee äärde, siis jääge peatuma Jordani kaldale!”
Ja Joosua ütles Iisraeli lastele: „Tulge siia ja kuulge Issanda, oma Jumala sõnu!”
Ja Joosua kõneles: „Sellest te saate teada, et elav Jumal on teie keskel ja ajab tõesti teie eest ära kaananlased, hetid, hiivlased, perislased, girgaaslased, emorlased ja jebuuslased:
vaata, kogu maailma Issanda seaduselaegas läheb teie eel läbi Jordani!
Nüüd aga võtke endile Iisraeli suguharudest kaksteist meest, igast suguharust mees.
Niipea kui nende preestrite jalatallad, kes kannavad Issanda, kogu maailma Issanda seaduselaegast, laskuvad Jordani vette, katkeb Jordani veevool; vesi, mis voolab ülaltpoolt, jääb seisma paisu taha.”
Ja rahvas läks oma telkidest teele, et minna üle Jordani, ja preestrid, kes kandsid seaduselaegast, olid rahva eel.
Ja niipea kui need, kes kandsid laegast, jõudsid Jordani äärde ja laegast kandvate preestrite jalad puudutasid veepiiri - kõik Jordani luhad on ju vett täis kogu lõikusaja -,
jäi ülaltpoolt voolav vesi seisma, jäädes paisu taha väga kaugel Saartani linna külje all asuva Adami linna juures, ja vesi, mis voolas alla lauskmaa merre, Soolamerre, kadus täiesti; ja rahvas läks üle Jeeriko kohalt.
Preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, jäid kindlalt seisma kuivale keset Jordanit, ja kogu Iisrael läks üle kuiva mööda, kuni kogu rahvas viimseni oli läinud üle Jordani.
Psalm 77 Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.
Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks.
Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida.
Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb. Sela.
Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida.
Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud.
Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim juurdleb:
Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?
Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks?
Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse? Sela.
Ent ma ütlen: See teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud.
Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast
ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.
Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal?
Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;
sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.
Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid.
Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.
Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises.
Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.
Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.
Heebrealaste 11 Usus hoidsid Moosese vanemad pärast ta sündimist teda kolm kuud varjul, sest nad nägid ta olevat ilusa lapse ega kartnud kuninga korraldust.
Usus keeldus Mooses, kui ta oli saanud suureks, laskmast end nimetada vaarao tütre pojaks.
Ta eelistas pigem näha vaeva koos Jumala rahvaga kui üürikest aega nautida pattu,
sest Egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust Kristuse pärast, sest ta tõstis oma silmad tasu poole.
Usus jättis ta maha Egiptuse, kartmata kuninga raevu, sest otsekui nähes nähtamatut, püsis ta vaprana.
Usus toimetas ta paasat ja vere määrimist uksepiitadele, et hukkaja ei puudutaks nende esikpoegi.
Usus läbisid nad Punase mere otsekui kuiva maa, ja kui egiptlased püüdsid teha sedasama, siis nad uppusid.