Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 4 Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:„Ega püüe sinuga rääkida tüüta sind? Aga kes võiks sõnu peatada?
Vaata, sina õpetasid paljusid ja kinnitasid nõrku käsi.
Su sõnad tõstsid üles komistaja ja sa tegid nõtkuvad põlved tugevaks.
Aga nüüd on see juhtunud sulle ja sa nõrked, see puudutab sind ja sa jahmud.
Kas mitte jumalakartus ei ole su lootus ja su laitmatud eluviisid su ootus?
Mõtle ometi: kes on süütult hukkunud ja kus on õiged hävitatud?
Niipalju kui mina olen näinud: kes künnavad ülekohut ja külvavad õnnetust, need lõikavadki seda.
Nad hukkuvad Jumala hingeõhust ja hävivad tema vihapuhangust.
Lõvi möirgamine, lõvi hääl, ja noorte lõvide hambad - need murtakse.
Lõvi hukkub saagi puudusel ja emalõvi kutsikad aetakse laiali.
Mulle tuli vargsi sõna ja mu kõrv kuulis sellest sosinat
öiste nägemuste rahutuis mõtteis, kui sügav uni on langenud inimeste peale.
Hirm haaras mind ja värin ja pani kõik mu luud-liikmed vappuma.
Üks vaim liugles üle mu näo; mu ihukarvad tõusid püsti.
Ta seisatas, aga ta välimust ma ei tundnud - üks kuju mu silma ees. Vaikus. Siis ma kuulsin häält:
„Ons inimene õige Jumala ees või mees puhas oma Looja ees?”
Vaata, oma sulaseidki ta ei usu ja oma ingleid ta peab eksijaiks,
veel vähem siis neid, kes elavad savihooneis, mille alusmüürid on põrmus. Need lüüakse rutemini pihuks kui koi.
Hommikust õhtuni lüüakse neid puruks, märkamata hukkuvad nad igaveseks.
Eks nende telginöörid kista üles? Nad surevad, ilma et taipaksidki.
Psalm 77 Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.
Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks.
Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida.
Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb. Sela.
Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida.
Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud.
Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim juurdleb:
Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?
Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks?
Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse? Sela.
Ent ma ütlen: See teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud.
Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast
ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.
Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal?
Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;
sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.
Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid.
Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.
Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises.
Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.
Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.
Efesose 2 Jumal on teinud elavaks ka teid, kes te olite surnud oma üleastumistes ja pattudes,
milles te varem käisite selle maailma ajastu viisil, vürsti viisil, kellel on meelevald õhus, vaimu viisil, kes nüüdki on tegev sõnakuulmatute laste seas;
kelle seas ka meie kõik varem käisime oma lihalikes himudes, tehes liha ja mõtete tahtmist mööda, ning me olime loomu poolest viha lapsed nagu teisedki.
Aga Jumal, kes on rikas halastuselt, on meid koos Kristusega teinud elavaks oma suure armastuse pärast, millega ta meid on armastanud,
kuigi me olime surnud üleastumistes - armu läbi te olete päästetud! -,
ning on meid koos temaga üles äratanud ja asetanud taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses,
et näidata tulevastel aegadel oma armu võrratut rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses.
Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt -,
mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda.
Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.