Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 40 Ja Issand vastas Iiobile ning ütles:„Kas tahab nuriseja vaielda Kõigevägevamaga? Jumala süüdistaja andku vastus!”
Siis Iiob vastas Issandale ja ütles:
„Vaata, ma olen selleks liiga tühine. Mida peaksin sulle vastama? Ma panen käe suu peale.
Ma olen kord rääkinud ja ma ei vasta enam, koguni kaks korda, ja enam ma seda ei tee.”
Aga Issand vastas Iiobile tormituulest ja ütles:
„Pane nüüd vöö vööle nagu mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
Kas sina tahad minu õigust tühjaks teha, süüdistades mind, et õigustada iseennast?
Ons sul siis käsivars nagu Jumalal, või kas sina oma häälega suudad müristada nagu tema?
Ehi ennast siis uhkuse ja väärikusega, pane enesele ülle hiilgust ja ilu!
Päästa valla oma vihavood, vaata kõigi kõrkide peale ja alanda neid!
Vaata kõigi kõrkide peale, rudju neid, ja rõhu õelad maha otse kohapeal!
Mata nad kõik üheskoos põrmu, sule nende silmnäod salapaika,
siis minagi kiidan sind, et su parem käsi on sind aidanud!
Vaata ometi jõehobu + Algtekstis kasutatakse nime Behemot, mis tähendab ka müütilist ürgkoletist. , kelle ma olen loonud nagu sinugi: ta sööb rohtu nagu veis.
Ent vaata tema ristluude rammu ja kõhulihaste jõudu.
Ta saba on nagu seedritüvi, ta reite kõõlused otsekui põimitud.
Ta luud on nagu vaskputked, ta kondid otsekui raudtalad.
Ta on Jumala töödest parim: kes ta on teinud, toob ta lähedale mõõga.
Jah, toidust toodavad temale mäed, seal, kus kõik metsloomad mängivad.
Ta magab lootospõõsaste all, redutab pilliroos ja mudas.
Lootospõõsad, olles temale varjuks, katavad teda, jõeremmelgad on ta ümber.
Vaata, kui ka jõgi peale surub, ta ei tõtta minema, ta jääb kindlaks, isegi kui Jordan tormaks temale suhu.
Kas saaks tema nähes teda kinni võtta, temale püüniseid ninna torgata?
Psalm 75 Laulujuhatajale: viisil „Ära hävita!”; Aasafi lugu ja laul.
Me ülistame sind, Jumal, me ülistame sind, sest su nimi on ligi; sinu imeasju jutustatakse!
„Kui ma määran paraja aja, siis ma mõistan kohut õiglaselt.
Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud, aga mina olen selle sambad pannud paigale.” Sela.
Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles!
Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult!
Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist,
vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist.
Sest Issanda käes on karikas ja see vahutab veinist; see on täis tembitud jooki. Ja tema kallab sealt seest; isegi selle pära peavad kõik õelad maa peal ära jooma viimse tilgani.
Aga mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale.
Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele.
Heebrealaste 6 Seepärast, jättes kõrvale õpetuse Kristuse alguse kohta, suundugem täiuslikkusele. Ärgem hakakem taas rajama alust meeleparandusele surnud tegudest, usule Jumalasse,
õpetusele ristimisest, käte pealepanemisest, surnute ülestõusmisest ja igavesest hukkamõistust.
Seda me teemegi, kui Jumal lubab.
On ju võimatu neid, kes kord on olnud valgustatud, kes on maitsnud taevast andi ja saanud osa Pühast Vaimust,
kes on kogenud Jumala head sõna ja tulevase ajastu vägesid
ning ometi ära taganenud - neid on võimatu uuendada jälle meeleparanduseks, sest et nad iseendi kahjuks löövad Jumala Poja risti ja teevad ta naeruks.
Maa, mis joob sagedasti sellele langevat vihma ja kasvatab kasulikke taimi neile, kes seda ka harivad, saab õnnistuse Jumalalt,
aga maa, mis kannab kibuvitsu ja ohakaid, on kõlbmatu ja lähedal äraneedmisele, mille lõpp on ärapõletamine.
Me oleme aga veendunud, armsad, et teie puhul on lugu parem ja pääste võimalik, kuigi me räägime nõnda.
Sest Jumal ei ole ülekohtune, nii et ta unustaks ära teie teo ja armastuse, mida te olete osutanud tema nimele, kui te aitasite pühasid ja aitate veelgi.
Me ihkame aga, et igaüks teist osutaks sedasama agarust lootuse kinnitamiseks kuni lõpuni,
et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu.