Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 74 Aasafi õpetuslaul. Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt? Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu?Mõtle oma kogudusele, mille sa muiste oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud!
Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus!
Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks.
Näis, nagu oleksid nad kirveid kõrgele tõstnud metsarägastikus.
Nii lõid nad puruks kiinide ja haamritega kõik selle nikerdused.
Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani.
Nad ütlesid oma südames: „Hävitagem need täielikult!” Nad põletasid maha kõik Jumala kogudusekojad kogu maal.
Oma tähiseid me ei näe, prohvetit ei ole enam, ja meie seas ei ole kedagi, kes teaks, kui kaua.
Kui kaua, oh Jumal, saab tagakiusaja teotada? Kas vaenlane võib sinu nime laimata jäädavalt?
Miks sa tõmbad tagasi oma käe, oma parema käe? Tõmba see välja oma põuest, hävita!
Jumal on muistsest ajast mu kuningas, kes maailmas teostab päästmise.
Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede pead vete peal.
Sina purustasid Leviatani pead, sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale.
Sina lõhkusid allikad ja jõed, sina tegid voolavad jõed kuivaks.
Sinu päralt on päev ja öögi on sinu päralt, sina oled valmistanud valguse ja päikese.
Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud.
Mõtle sellele! Vaenlane teotab Issandat ja jõle rahvas laimab su nime.
Ära anna oma tuvikese hinge kiskjate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt!
Vaata oma lepingule! Sest pimedad maanurgad on täis vägivalda.
Ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku sinu nime!
Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt!
Ära unusta oma vastaste kisa, nende möll, kes sulle vastu hakkavad, kohub suuremaks alatasa!
Jesaja 27 Sel päeval nuhtleb Issand oma terava, suure ja tugeva mõõgaga Leviatanit, põgenevat madu, ja Leviatanit, keerdunud madu, ja tapab meres oleva lohe.
Selsamal päeval öeldakse: „Tore viinamägi, laulge sellest vastastikku!”
Mina, Issand, olen selle valvur, ma kastan seda igal hetkel, ma valvan öösel ja päeval, et sellele kahju ei tehtaks.
Viha mul enam ei ole. Ent oleks mul tarvis võidelda kibuvitste ja ohakatega, ma astuksin neile vastu, süütaksin kõik põlema.
Või olgu siis, et haaratakse kinni minu kaitsest, tehakse minuga rahu - jah, minuga tehakse rahu.
Tulevasil päevil juurdub Jaakob, Iisrael õitseb ning haljendab ja maailm on täis vilja.
Ons ta teda löönud, nõnda nagu ta lõi tema lööjat, või teda tapnud, nõnda nagu tapeti tema tapjad?
Mõõt mõõdu vastu! Ta lahendas temaga asja teda maapakku saates: ta pühkis ta ära oma tugeva rajuiiliga idatuule päeval.
Seepärast lepitatakse Jaakobi süü nõnda, ja niisugune olgu tema patukustutuse täielik vili: ta peab tegema kõik altarikivid pihustatud lubjakivide sarnaseks; ei tohi tõusta viljakustulpi ega suitsutussambaid.
Jah, kindel linn jääb üksi, tühjaks ja mahajäetud karjamaaks, kõrbe sarnaseks. Seal käib vasikas karjas, lebab seal ja näsib paljaks selle raod.
Kui selle oksad on kuivanud, siis murtakse need; naised tulevad, teevad nendega tuld. Sest see ei ole mõistlik rahvas: seepärast ta Looja ei halasta tema peale ja ta kujundaja ei anna temale armu.
Ja sel päeval sünnib, et Issand rabab viljapäid Frati jõest Egiptuseojani, ja teid, Iisraeli lapsed, korjatakse ükshaaval kokku.
Sel päeval puhutakse suurt sarve ja niihästi need, kes olid kadunud Assurimaale, kui ka need, kes olid pillutatud Egiptusemaale, tulevad ja kummardavad Issandat Jeruusalemmas pühal mäel.
Luuka 19 Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid,
öeldes neile: „Kirjutatud on:Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.”
Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud,
ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.