Eestikeelne Piibel 1997
1. Kuningate 18 Ja kui Ahab nägi Eelijat, siis küsis Ahab temalt: „Kas sina oled see, kes saadab Iisraeli õnnetusse?”Ja ta vastas: „Mina ei saada Iisraeli õnnetusse, küll aga sina ja su isa sugu, sest te jätate maha Issanda käsud ja sina käid baalide järel!
Aga nüüd läkita käsk, et minu juurde Karmeli mäele kogutaks kogu Iisrael ja need nelisada viiskümmend Baali prohvetit ja nelisada Ašera prohvetit, kes söövad Iisebeli lauas!”
Ja Ahab läkitas käsu kõigile Iisraeli lastele ning kogus prohvetid Karmeli mäele.
Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: „Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” Aga rahvas ei vastanud temale sõnagi.
Siis Eelija ütles rahvale: „Mina olen ainus järelejäänud Issanda prohvet, aga Baali prohveteid on nelisada viiskümmend meest.
Antagu meile kaks härjavärssi: valigu nemad enestele üks härjavärss, raiugu tükkideks ja pangu puude peale, aga nad ärgu süüdaku tuld; mina valmistan teise härjavärsi ja panen puude peale, ja minagi ei süüta tuld.
Siis hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Issanda nime! See jumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!” Ja kogu rahvas kostis ning ütles: „See kõne on hea!”
Ja Eelija ütles Baali prohvetitele: „Valige enestele üks härjavärss ja valmistage see esimesena, sest teid on rohkem! Hüüdke siis oma jumala nime, aga ärge süüdake tuld!”
Ja nad võtsid härjavärsi, kelle ta neile andis, ning valmistasid selle. Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, öeldes: „Baal, vasta meile!” Aga ei häält ega vastust. Ja nad karglesid ümber altari, mille nad olid teinud.
Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: „Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!”
Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid end mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama.
Ja kui lõunaaeg oli möödunud, siis nad märatsesid kuni roaohvri toomise ajani; aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu.
Siis ütles Eelija kogu rahvale: „Astuge minu juurde!” Ja kogu rahvas astus tema juurde. Siis parandas ta Issanda altari, mis oli maha kistud.
Ja Eelija võttis kaksteist kivi, vastavalt Jaakobi laste suguharude arvule, kellele oli tulnud Issanda sõna ja kellele oli öeldud: „Su nimi olgu Iisrael!”
Ja ta ehitas kividest altari Issanda nimele ja tegi altari ümber kraavi, mis mahutas külimitu seemet.
Siis ta ladus puud ja raius härjavärsi tükkideks ning pani puude peale
ja ütles: „Täitke neli kruusi veega ja valage põletusohvri ja puude peale!” Siis ta ütles: „Tehke seda teist korda!” Ja nad tegid teist korda. Siis ta ütles: „Tehke kolmandat korda!” Ja nad tegid kolmandat korda.
Vesi aga voolas ümber altari ja kraavgi täitus veega.
Ja kui siis roaohvrit pidi ohverdatama, astus prohvet Eelija ette ja ütles: „Issand! Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal! Saagu täna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja mina olen sinu sulane ja et mina olen kõike seda teinud sinu sõna peale!
Vasta mulle, Issand! Vasta mulle, et see rahvas saaks teada, et sina, Issand, oled Jumal ja et sina pöörad tagasi nende südamed!”
Siis Issanda tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis.
Kui kogu rahvas seda nägi, siis heitsid nad silmili maha ja ütlesid: „Issand on Jumal! Issand on Jumal!”
Aga Eelija ütles neile: „Võtke kinni Baali prohvetid, et ükski neist ei pääseks!” Ja rahvas võttis nad kinni. Ja Eelija viis nad alla Kiisoni jõe äärde ning tappis nad seal.
Psalm 74 Aasafi õpetuslaul. Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt? Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu?
Mõtle oma kogudusele, mille sa muiste oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud!
Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus!
Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks.
Näis, nagu oleksid nad kirveid kõrgele tõstnud metsarägastikus.
Nii lõid nad puruks kiinide ja haamritega kõik selle nikerdused.
Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani.
Nad ütlesid oma südames: „Hävitagem need täielikult!” Nad põletasid maha kõik Jumala kogudusekojad kogu maal.
Oma tähiseid me ei näe, prohvetit ei ole enam, ja meie seas ei ole kedagi, kes teaks, kui kaua.
Kui kaua, oh Jumal, saab tagakiusaja teotada? Kas vaenlane võib sinu nime laimata jäädavalt?
Miks sa tõmbad tagasi oma käe, oma parema käe? Tõmba see välja oma põuest, hävita!
Jumal on muistsest ajast mu kuningas, kes maailmas teostab päästmise.
Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede pead vete peal.
Sina purustasid Leviatani pead, sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale.
Sina lõhkusid allikad ja jõed, sina tegid voolavad jõed kuivaks.
Sinu päralt on päev ja öögi on sinu päralt, sina oled valmistanud valguse ja päikese.
Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud.
Mõtle sellele! Vaenlane teotab Issandat ja jõle rahvas laimab su nime.
Ära anna oma tuvikese hinge kiskjate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt!
Vaata oma lepingule! Sest pimedad maanurgad on täis vägivalda.
Ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku sinu nime!
Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt!
Ära unusta oma vastaste kisa, nende möll, kes sulle vastu hakkavad, kohub suuremaks alatasa!
Ilmutuse 20 Kui need tuhat aastat otsa saavad, lastakse saatan lahti oma vanglast
ning ta läheb välja eksitama paganaid, kes on ilmamaa neljas nurgas, Googi ja Maagoogi, koguma sõtta neid, kelle arv on nagu mereliiv.
Ja nad tulevad üles ilmamaa lagendikule ja piiravad ümber pühade leeri ja armastatud linna. Ja taevast langeb tuli ning sööb nad ära.
Ja kurat, nende eksitaja, visatakse tule- ja väävlijärve, kus on ka metsaline ja valeprohvet; ning neid piinatakse päevad ja ööd igavesest ajast igavesti.
Ma nägin suurt valget trooni ning seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei leidunud aset.
Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisikesi, seisvat trooni ees, ning raamatud avati. Teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnute üle mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.
Ja meri andis tagasi oma surnud ning surm ja surmavald andsid tagasi oma surnud ning igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi.
Ja surm ja surmavald visati tulejärve. See on teine surm - tulejärv.
Keda iganes ei leitud olevat eluraamatusse kirjutatud, see visati tulejärve.