Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 40 Aga Issand vastas Iiobile tormituulest ja ütles:„Pane nüüd vöö vööle nagu mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
Kas sina tahad minu õigust tühjaks teha, süüdistades mind, et õigustada iseennast?
Ons sul siis käsivars nagu Jumalal, või kas sina oma häälega suudad müristada nagu tema?
Ehi ennast siis uhkuse ja väärikusega, pane enesele ülle hiilgust ja ilu!
Päästa valla oma vihavood, vaata kõigi kõrkide peale ja alanda neid!
Vaata kõigi kõrkide peale, rudju neid, ja rõhu õelad maha otse kohapeal!
Mata nad kõik üheskoos põrmu, sule nende silmnäod salapaika,
siis minagi kiidan sind, et su parem käsi on sind aidanud!
Iiob 42 Siis Iiob vastas Issandale ja ütles:
„Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu.
Kes on see, kes mõistmatult püüab varjata sinu nõu? Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista.
Kuule siis ometi ja ma räägin, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud.
Seepärast ma võtan kõik tagasi ning kahetsen põrmus ja tuhas.”
Psalm 73 Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt.
Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud.
Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku.
Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav.
Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi.
Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond.
Nende silmad on pungis lihavusest ja süda keeb üle kurjadest mõtetest.
Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt.
Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa.
Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole ja nad rüüpavad nende sõnavalingut.
Ja nad ütlevad: „Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?”
Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust.
Päris asjata olen ma hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi;
ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul.
Kui ma oleksin mõtelnud: Ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu.
Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev,
kuni ma sisenesin Jumala pühadesse paikadesse ja mõistsin nende otsa.
Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks.
Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega.
Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, ei hooli tõustes nende varjukujudest.
Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted,
siis ma olin sõge ega teadnud midagi; ma olin nagu loom su ees.
Ometi jään ma ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest.
Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse.
Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.
Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti.
Sest vaata, kes sinust eemalduvad, need hukkuvad; sa hävitad kõik, kes reetlikult sinust loobuvad.
Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid.
Luuka 22 Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!
Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!”
Peetrus ütles talle: „Issand, ma olen valmis minema sinuga niihästi vangi kui surma!”
Aga nad võtsid Jeesuse kinni ja viisid ära ja tõid ülempreestri majja. Ent Peetrus järgnes eemalt.
Ja kui nad keset õue tule süütasid ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nende sekka.
Aga üks teenijatüdruk nägi teda tule valgel istuvat ja ütles ainiti tema peale vaadates: „Ka tema oli koos Jeesusega.”
Peetrus aga salgas: „Naine, ma ei tunne teda.”
Natukese aja pärast lausus üks mees Peetrust nähes: „Ka sina oled nende seast.” Peetrus aga lausus: „Inimene, ma ei ole.”
Ja umbes tund aega hiljem kinnitas seda keegi teine: „Tõepoolest, ka tema oli Jeesusega, ta on ju galilealane.”
Peetrus aga ütles: „Inimene, ma ei mõista, mida sa räägid.” Ja otsekohe, kui ta alles rääkis, laulis kukk.
Ning Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa ja Peetrusele tuli meelde Issanda sõna, kuidas ta temale oli öelnud: „Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.”
Ja sealt välja minnes puhkes ta kibedasti nutma.