Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 28 Jaakob aga lahkus Beer-Sebast ja läks Haarani poole.Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.
Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles ja alla.
Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole.
Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad.
Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed, ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!”
Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: „Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!”
Ja ta kartis ning ütles: „Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!”
Ja Jaakob tõusis hommikul vara ning võttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks püsti ning valas selle otsa peale õli.
Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel + Nimi Peetel tähendab 'Jumala elupaik'. ; enne aga oli selle linna nimi Luus.
Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: „Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga,
ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,
ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks. Ja kõigest, mis sa mulle annad, ma annan sulle täpselt kümnist.”
Psalm 72 Saalomoni laul. Jumal, anna oma kohtupidamine kuningale ja oma õigus kuninga pojale!
Ajagu tema su rahva asja õiguses ja su viletsate asja õigluses!
Toogu mäed rahu rahvale ja ka mäekünkad õiguse varal!
Ta mõistku õiglast kohut viletsale rahvale, ta päästku vaesed ja purustagu survajad!
Kestku ta elu niikaua kui päike, ja seni kui kuu on, põlvest põlve!
Ta tuleb maha otsekui vihm ädala peale, nagu vihmapiisad, mis niisutavad maad.
Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud.
Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani.
Tema ees põlvitab kõrbe rahvas ja tema vaenlased lakuvad põrmu.
Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu.
Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku teda!
Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.
Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge.
Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis.
Ja ta elab ning temale antakse Seeba kulda, ja tema eest palvetatakse alati, kogu päev õnnistatakse teda.
Viljarohkus on maa peal, mägede harjadel kahisevad viljapead nagu Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu.
Ta nimi püsib igavesti; päikese paistel võrsugu ta nimi, õnnistagu nad üksteist sellega! Kiitku teda õndsaks kõik rahvad!
Tänu olgu Issandale, Jumalale, Iisraeli Jumalale, kes ainuüksi teeb imet!
Ja tänu olgu tema aulisele nimele igavesti ning kogu maailm olgu täis tema au! Aamen, aamen!
Taaveti, Iisai poja palved on lõppenud.
Heebrealaste 11 Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal.
Kuid kes selliselt kõnelevad, annavad mõista, et nad otsivad kodumaad.
Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi.
Ent nüüd nad ihkavad paremat, see tähendab taevast kodumaad. Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta ennast hüüda nende Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna.
Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki; tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu;
tema, kellele oli öeldud: „Sinu sugu loetakse Iisakist.”
Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.
Usus õnnistas Iisak ka Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.
Usus õnnistas surev Jaakob Joosepi mõlemat poega ja kummardas Jumalat oma kepi najal.
Usus tuletas Joosep oma elu lõpul meelde Iisraeli laste lahkumist ja andis käsu oma luude kohta.