Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 69 Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust möödaja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!
Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!
Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees.
Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin kaastunnet, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud.
Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.
Nende laud saagu püüniseks nende ees ja heaolu silmuseks!
Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.
See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.
Jesaja 49 Kuulge mind, saared, ja pange tähele, kauged rahvad! Issand on mind kutsunud emaihust, alates mu emaüsast on ta nimetanud mu nime.
Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes.
Ja ta ütles mulle: Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle läbi ma ilmutan oma au.
Aga mina ütlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja. Ometi on mu õigus Issanda käes ja mu töötasu on mu Jumala juures.
Ja nüüd ütleb Issand, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks, et tuua Jaakob tagasi tema juurde ja koguda Iisrael tema juurde - sest ma olen Issanda silmis austatud ja mu Jumal on mu tugevus -,
ta ütleb: Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni.
Luuka 23 Pilaatus aga kutsus kokku ülempreestrid ja ülemad ja rahva
ning ütles neile: „Te olete toonud minu juurde selle inimese otsekui rahva ässitaja, ja vaata, mina ei ole teie ees teda üle kuulates leidnud sellel inimesel ühtegi süüd, mida teie tema peale kaebate.
Kuid ühtegi süüd ei ole leidnud ka Heroodes, sest ta on tema saatnud tagasi meie juurde. Ja vaata, ta ei ole teinud midagi, mis vääriks surma.
Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.”
[Aga ta oli kohustatud neile pühadeks ühe vangi vabaks laskma.]
Aga rahvahulk karjus ja hüüdis: „Hukka ta ära! Lase meile vabaks Barabas!”
Too oli linnas sündinud mässu ja mõrva pärast vangi heidetud.
Aga Pilaatus pöördus taas nende poole, tahtes vabaks lasta Jeesust.
Kuid nemad karjusid vastu: „Löö risti, löö ta risti!”
Tema aga ütles neile kolmandat korda: „Kuidas nii, mis ta siis halba on teinud? Ma ei ole temast leidnud ühtegi surmasüüd. Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.”
Nemad aga ajasid peale suure häälega nõudes, et Jeesus löödaks risti, ja nende kisa võttis võimust.
Ja Pilaatus otsustas, et sünniks nende nõudmist mööda:
ta laskis vabaks selle, kes mässamise ja mõrva pärast oli heidetud vangi, aga selle, keda nemad palusid, Jeesuse, andis ta nende meelevalla kätte.
Kuid teda ära viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, ja panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel.
Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid.
Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast,
sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: Õndsad on sigimatud, ja ihud, mis ei ole ilmale kandnud, ja rinnad, mis ei ole imetanud!
Siis hakatakse ütlema mägedele: Langege meie peale! ja küngastele: Katke meid!
Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga?”
Rooma 5 Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid.
Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra.
Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme saanud õigeks.
Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud.
Aga mitte ainult seda, vaid me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle kaudu me oleme nüüd saanud lepituse.