Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 9 Laulujuhatajale: viisil „Sure poja eest!”; Taaveti laul.Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.
Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!
Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.
Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;
sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.
Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.
Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.
Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.
Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.
Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!
Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!
Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.
Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,
et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!
Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.
Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.
Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!
Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.
Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!
Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.
Psalm 66 Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.
Matteuse 14 Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.
Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.
Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.
Ent neljandal öövahikorral + Roomlased jagasid öö neljaks kolmetunniseks vahikorraks. Neljas öövahikord oli seega kella kolmest kuueni. tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.
Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on tont!” ja hakkasid hirmu pärast kisendama.
Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”
Peetrus vastas: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!”
Tema ütles: „Tule!” Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.
Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!”
Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”
Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.
Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!”
Markuse 4 Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: „Sõitkem vastaskaldale!”
Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.
Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?”
Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
Ja ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?”
Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?”
2. Korintose 1 Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises.
Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.
Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi,
kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid meile paljude inimeste eestpalvete tõttu Jumalalt osaks saanud armuanni eest.