Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 8 Siis Jumal mõtles Noale ja kõigile metsloomadele ja kõigile kariloomadele, kes temaga laevas olid; ja Jumal laskis tuult puhuda üle maa ja vesi alanes.Ja sügavuse allikad ja taevaluugid suleti, ja sadu taevast keelati.
Ja vesi taganes maa pealt, taganes üha, ja saja viiekümne päeva pärast oli vesi vähenenud.
Ja seitsmenda kuu seitsmeteistkümnendal päeval peatus laev Ararati mägede kohal.
Ja vesi vähenes üha kümnenda kuuni; kümnenda kuu esimesel päeval paistsid mägede tipud.
Ja kui nelikümmend päeva oli möödunud, siis Noa avas laeva akna, mille ta oli teinud,
ja laskis välja ühe kaarna; see lendas sinna ja tänna, kuni vesi maa pealt oli kuivanud.
Siis ta laskis enese juurest välja ühe tuvi, et näha, kas vesi on maa pealt kahanenud.
Aga tuvi ei leidnud oma jalavarvastele puhkepaika ja tuli tagasi tema juurde laeva, sest vesi oli veel kogu maa peal; siis ta pistis oma käe välja ja võttis tema ning pani enese juurde laeva.
Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis taas ühe tuvi laevast välja.
Ja õhtul tuli tuvi tema juurde, ja vaata, tal oli nokas õlipuu haljas leht. Siis Noa mõistis, et vesi oli maa pealt kahanenud.
Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis ühe tuvi välja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.
Psalm 44 Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.
Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal.
Sina ajasid paganarahvad ära oma käega, aga nemad sa istutasid asemele; sa purustasid rahvaste hõimud ja kihutasid nad minema.
Sest mitte oma mõõgaga ei omandanud nad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars ja sinu palge valgus, sest sul oli neist hea meel.
Sina, mu Jumal ja mu kuningas, käsuta võit Jaakobile!
Sinuga me paiskame maha oma rõhujad; sinu nimel tallame puruks oma vastased.
Sest ma ei looda oma ammu peale ja mu mõõk ei too mulle võitu;
vaid sina oled andnud meile võidu meie rõhujate üle ning oled saatnud häbisse meie vihamehed.
Kogu päeva me kiidame Jumalat ning tahame su nime tänada igavesti. Sela.
Ometi sa tõukasid ära ning häbistasid meid ega lähe välja meie sõjaväega.
Sa paned meid taganema vaenlase eest ja meie vihamehed rüüstavad meid.
Sina annad meid nende kätte söödaks nagu lambaid ja pillutad meid paganarahvaste sekka.
Sa müüd oma rahva tühise hinna eest ega ole sul kasu nende müügihinnast.
Sina paned meid teotuseks meie naabritele, irvitamiseks ja pilkamiseks meie ümbruskonnale.
Sa teed meid mõistusõnaks paganate suus ja põhjuseks vangutada pead rahvaste seas.
Iga päev on mu teotus mu ees, ja mu palge häbi katab mind
teotajate ja pilkajate sõnade pärast, vaenlaste ja kättemaksuhimuliste pärast.
See kõik on tulnud meie peale, ehkki me ei ole sind unustanud ega sinu lepingut rikkunud.
Meie süda ei ole sinust loobunud ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt,
et sa meid nii oled maha rõhunud šaakalite asupaigas ning oled meid katnud surmavarjuga.
Kui me oleksime unustanud oma Jumala nime ning laotanud oma käed võõra jumala poole,
eks Jumal oleks märganud seda? Sest tema tunneb ju südame saladusi.
Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks.
Virgu, Issand! Miks sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt!
Miks sa peidad oma palge ja unustad meie viletsuse ja meie häda?
Meie hing on painutatud põrmu, meie ihu on kinni maa küljes.
Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast!
Psalm 66 Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.
Markuse 4 Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: „Sõitkem vastaskaldale!”
Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.
Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?”
Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
Ja ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?”
Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?”
2. Korintose 1 Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises.
Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.
Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi,
kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid meile paljude inimeste eestpalvete tõttu Jumalalt osaks saanud armuanni eest.