Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 65; Jl 2:12-22; Lk 1:46-55
(35 vastet, leht 1 2-st)
Psalm 65Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis. 
Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused. 
Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha. 
Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks. 
Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest. 
Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus, 
kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega, 
kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu, 
nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama. 
Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad, 
kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu. 
Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli. 
Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega, 
nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki. 
Joel 2 Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! 
Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja! 
Kes teab, vahest ta pöördub ja kahetseb ja jätab enese järele õnnistuse, nii et te saate tuua roaohvrit ja joogiohvrit Issandale, oma Jumalale? 
Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek! 
Koguge rahvas, pühitsege kogudust, tooge kokku vanemad, koguge lapsed ja imikud, peigmees tulgu välja oma toast ja pruut oma kambrist! 
Eeskoja ja altari vahel nutku preestrid, Issanda teenrid, ja öelgu: Säästa, Issand, oma rahvast, ja ära anna oma pärisosa teotuseks, paganaile pilgata! Miks peaks rahvaste seas öeldama: Kus on nüüd nende Jumal?” 
Siis Issand hoolitseb oma maa eest ja tunneb oma rahvale kaasa. 
Ja Issand kostab ning ütleb oma rahvale: „Vaata, ma läkitan teile vilja, veini ja õli, et teil on seda kõike küllalt. Ma ei anna teid enam teotuseks paganate sekka. 
Ja selle põhja poolt tulija ajan ma teist kaugele, hajutan ta kuivale ja tühjale maale, ta eelväe Idamerre, ta järelväe Läänemerre; ja temast tõuseb hais, tõuseb roiskumise lehk, sellepärast et ta tahtis teha suuri asju. 
Ära karda, maa! Hõiska ja rõõmusta, sest Issand teeb suuri asju! 
Ärge kartke, välja loomad, sest kõrbe rohumaad löövad haljendama ja puud hakkavad vilja kandma, viigi- ja viinapuud kannavad külluslikult!