Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 64 Kuule, Jumal, mu häält, kui ma kaeblen, hoia mu elu vaenlase hirmu eest!Pane mind varjule tigedate salanõu eest, nende möllu eest, kes teevad nurjatust,
kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli,
et salajas maha lasta laitmatu! Äkitselt nad lasevadki ta maha ega karda midagi.
Neid kinnitatakse kurjades kavatsustes, nad õhutavad üksteist salajasi võrke panema, nad ütlevad: „Kes meid näeb?”
Nemad mõtlevad jultunud tegudele: „Me oleme valmis, kava on hästi kavatsetud!” Sest sügav on mehe sisemus ning süda.
Kuid Jumal laseb nad maha, neid haavatakse äkilise noolega.
Ta paneb nad komistama nende keele pärast, kõik, kes neid näevad, vangutavad pead.
Ja kõik inimesed hakkavad kartma ja kuulutama Jumala tööd ning aru saama tema tegudest.
Õige rõõmustab Issandas ja otsib pelgupaika tema juures; ja kõik hõiskavad, kes on õiglased südamelt.
Jeremija 8 Mu mure murrab mind, mu süda on haige!
Vaata, mu tütre, mu rahva appihüüd kaugelt maalt: „Kas Issand ei ole Siionis või ei ole seal selle kuningas?” Miks nad mind on ärritanud oma nikerdatud kujudega, võõraste ebajumalatega?
„Lõikus on lõppenud, suvi on möödas, aga meid ei ole päästetud!”
Oma rahva, mu tütre vigastuse pärast olen ma murdunud; ma olen kurb, mind on haaranud hirm.
Kas Gileadis ei ole palsamit või ei ole seal ravijat? Miks ei ole mu tütar, mu rahvas, siis terveks saanud?
Kes annaks, et mu peas oleks vett ja mu silmad oleksid pisarate allikad? Siis ma nutaksin päevad ja ööd oma tütre, oma rahva mahalöödute pärast.
Jeremija 9 Seepärast ütleb vägede Issand nõnda: Vaata, ma sulatan ja proovin neid, sest mida muud saaksin ma teha oma rahva, mu tütre heaks?
Tappev nool on nende keel, mis räägib valet: suuga räägitakse oma ligimesele rahust, südames aga varitsetakse teda.
Kas ma selle kõige pärast ei peaks neid karistama? ütleb Issand. Või ei peaks mu hing kätte tasuma rahvale nagu too?
Mägede pärast tõstan ma nuttu ja kaebust, ka kõrbe karjamaade pärast nutulaulu; sest need on nõnda hävinud, et ükski seal ei käi ja karja häält pole kuulda. Niihästi taeva linnud kui loomad on põgenenud ja ära läinud.
Ma teen Jeruusalemma kivivaremeks, šaakalite asupaigaks; ja Juuda linnad ma teen lagedaks, et ükski ei saa seal elada.
Kes on tark mees ja mõistab seda ning kuulutab, mida Issanda suu on temale rääkinud: miks maa hukkub ja hävib kõrbe sarnaseks, kus ükski ei käi?
Ja Issand ütles: Sellepärast et nad hülgasid mu Seaduse, mille ma neile andsin, ega kuulanud mu häält ega käinud selle järgi,
Luuka 21 Ja kui mõned ütlesid pühakoja kohta, et see on ilusate kividega ja tõotusandidega ehitud, siis Jeesus ütles:
„Päevad tulevad, mil sellest kõigest, mida te näete, ei jäeta kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”
Aga kui te näete Jeruusalemma sõjalaagreist piiratuna, siis mõistke, et selle laastamine on lähedal.
Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele, ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu tulgu linna,
sest need on kättemaksupäevad, et kõik läheks täide, mis on kirjutatud.
Häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil, sest suur kitsikus tuleb maa peale ja viha selle rahva vastu.
Ja nad langevad mõõgatera läbi ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka, ja Jeruusalemm jääb paganatele tallata, kuni paganate ajad saavad täis.
Siiraki 17 Pöördu Issanda poole ja hoidu pattudest, palveta tema palge ees ja väldi pahandusi!
Pöördu jälle Kõigekõrgema poole, tagane ülekohtust, ja nurjatust vihka väga!
Kes ülistab Kõigekõrgemat surmavallas, elavate asemel, kes temale kiitust toovad?
Surnuil, kes on olematud, on kiitus lakanud: kes on elus ja terve, see kiitku Issandat!
Kui suur on Issanda halastus ja lepitus neile, kes tema poole pöörduvad!
Sest inimesed ise ei suuda kõike, inimlaps ei ole ju surematu.
Mis on päikesest heledam? Seegi pimeneb. Ja liha ning veri mõtlevad vaid kurja.
Issand näeb taevakõrguse väge, kõik inimesed on aga põrm ja tuhk.