Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 23 Samuti altari, mis oli Peetelis, ohvrikünka, mille oli teinud Nebati poeg Jerobeam, kes saatis Iisraeli pattu tegema - ka selle altari ja ohvrikünka kiskus ta maha; ta põletas ohvrikünka, pihustades selle põrmuks, ja põletas ka viljakustulba.Kui Joosija pöördus ja nägi haudu, mis olid seal mäe peal, siis ta läkitas mehi ja laskis võtta luud haudadest ning põletas need altaril, rüvetades seda Issanda sõna kohaselt, nagu oli kuulutanud jumalamees, kes need sõnad hüüdis.
Ja ta küsis: „Mis märgikivi see on seal, mida ma näen?” Ja linna mehed vastasid temale: „See on selle jumalamehe haud, kes tuli Juudast ja kuulutas neid asju, mis sa nüüd tegid altariga Peetelis.”
Siis ta ütles: „Laske ta puhkab, keegi ärgu liigutagu tema luid!” Nõnda päästsid nad tema luud ja prohveti luud, kes oli tulnud Samaariast.
Ja Joosija kõrvaldas ka Samaaria linnades kõik ohvriküngaste kojad, mis Iisraeli kuningad olid teinud Issanda vihastamiseks, ja ta talitas nendega täiesti samal viisil, nagu ta oli teinud Peetelis.
Ta tappis altarite peal kõik seal olevad ohvriküngaste preestrid ja põletas nende peal inimluid. Seejärel läks ta tagasi Jeruusalemma.
Ja kuningas andis käsu kogu rahvale, öeldes: „Pidage paasapüha Issanda, oma Jumala auks, nõnda nagu on kirjutatud selles seaduseraamatus!”
Sest niisugust paasapüha ei olnud peetud alates neist päevist, kui Iisraelile mõistsid kohut kohtumõistjad, ega kõigil Iisraeli kuningate ja Juuda kuningate päevil.
Alles kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal peeti seda paasapüha Issanda auks Jeruusalemmas.
Ja Joosija pühkis ära ka vaimudemanajad ja ennustajad, teeravid ja ebajumalad ja kõik jäledused, mida nähti Juudamaal ja Jeruusalemmas, et täide viia Seaduse sõnu, mis olid kirjutatud raamatus, mille preester Hilkija leidis Issanda kojast.
Enne teda ei olnud tema sarnast kuningat, kes oleks nõnda pöördunud Issanda poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest täiesti Moosese Seaduse kohaselt; ja pärast teda ei ole tõusnud tema sarnast.
Psalm 63 Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.
Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.
Ilmutuse 11 Mulle anti varda sarnane pilliroog ja öeldi: „Tõuse ja mõõda ära Jumala tempel ja altar ning need, kes seal kummardavad!
Väljaspool templit olev õu jäta välja ning ära mõõda seda, sest see on antud paganaile ning nad tallavad püha linna nelikümmend kaks kuud.
Ja ma annan oma kahele tunnistajale meelevalla ennustada kotiriidesse rõivastatult tuhat kakssada kuuskümmend päeva.
Need tunnistajad on need kaks õlipuud ja kaks lambijalga, mis seisavad ilmamaa Issanda ees.
Kui keegi tahab neile kurja teha, siis tuleb nende suust tuli välja ning sööb ära nende vaenlased, ning kui keegi peaks tahtma neile kurja teha, siis peab too nõnda tapetama.
Neil on meelevald lukustada taevas, et nende ennustamise päevil ei sajaks vihma, ning neil on meelevald vete üle, et muuta neid vereks ning lüüa ilmamaad igasuguse nuhtlusega nii sageli, kui nad vaid tahavad.
Kui nad on lõpetanud tunnistamise, siis hakkab metsaline, kes tuleb üles sügavusest, nendega sõda pidama ja võidab nad ära ning tapab nad.
Ning nende korjused lebavad suure linna tänavail, mida hüütakse vaimulikul viisil Soodomaks ja Egiptuseks, kus löödi risti ka nende Issand.
Inimesed rahvaste ja suguharude ja keelte ja paganahõimude seast näevad nende korjuseid kolm ja pool päeva ega lase nende korjuseid panna hauda.
Ja need, kes elavad ilmamaal, rõõmustavad nende pärast ja hõiskavad ning läkitavad üksteisele kinke, sest need kaks prohvetit olid rängasti vaevanud ilmamaa asukaid.”
Pärast seda kolme ja poolt päeva tuli elu vaim Jumalast nende sisse ja nad tõusid püsti oma jalgadele ning suur kartus langes nende peale, kes neid nägid.
Ja nad kuulsid suurt häält taevast endile ütlevat: „Tulge siia üles!” Nad läksid pilve sees üles taevasse ja nende vaenlased vaatasid neid.
Ja selsamal tunnil sündis suur maavärin, ning kümnendik linna langes kokku ja selles maavärinas tapeti seitse tuhat inimest, ning teised lõid kartma ja ülistasid taeva Jumalat.
Teine häda on läinud, ennäe, kolmas häda tuleb varsti!