Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 5 Siis ta läks tagasi jumalamehe juurde, tema ja kogu ta saatjaskond; ta tuli ja astus tema ette ning ütles: „Vaata, nüüd ma tean, et kogu maailmas ei ole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis. Võta siis nüüd see tänuand oma sulase käest!”Aga Eliisa vastas: „Nii tõesti kui elab Issand, kelle ees ma seisan, ma ei võta mitte.” Ja Naaman käis temale peale, et ta võtaks, kuid ta keeldus.
Ja Naaman ütles: „Kui mitte, siis lase ometi anda oma sulasele nii palju mulda, kui muulapaar jaksab kanda, sest su sulane ei taha enam ohverdada põletus- ja tapaohvreid muile jumalaile kui ainult Issandale!
Selle asja pärast aga andku Issand andeks su sulasele: kui mu isand läheb Rimmoni templisse, et seal kummardada minu käele nõjatudes, ja minagi kummardan Rimmoni templis, siis andku Issand andeks su sulasele selle pärast, kui ma pean kummardama Rimmoni templis!”
Ja Eliisa ütles temale: „Mine rahuga!” Aga kui ta oli läinud tema juurest tüki maad eemale,
Psalm 61 Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti laul.
Kuule, Jumal, mu haledat hüüdmist, pane tähele mu palvet!
Maailma otsast ma hüüan sinu poole oma südame nõrkedes; sa viisid mind kaljule, mis on minule liiga kõrge.
Sest sina olid mulle varjupaigaks ja tugevaks torniks vaenlaste vastu.
Võiksin ma ometi olla külaline su telgis igavesti, otsida pelgupaika su tiibade all. Sela.
Sest sina, Jumal, oled kuulnud mu tõotusi, sa oled minule andnud nende pärandi, kes su nime kardavad.
Lisa päevi kuninga päevadele, tema aastad kestku põlvest põlve!
Tema istugu aujärjel igavesti Jumala ees, sea heldus ja ustavus teda hoidma!
Siis ma mängin alati kiitust sinu nimele, et päevast päeva tasuda, mis ma olen tõotanud.
Apostlite 26 Aga kui ta nõnda enese eest kostis, ütles Festus valju häälega: „Sa jampsid, Paulus! Suur kirjatarkus on su jampsima pannud!”
Aga Paulus ütles: „Ei jampsi, üliauline Festus, vaid kõnelen tõsiseid ja arukaid sõnu.
Kuningas, kellega ma nii julgesti räägin, teab küll neid asju, sest ma olen veendunud, et midagi sellest pole tema eest varjule jäänud, ei ole see ju kuskil kolkas toimunud.
Kuningas Agrippa, kas sa usud prohveteid? Ma tean, et sa usud!”
Aga Agrippa ütles Paulusele: „Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks!”
Paulus vastas: „Paluksin küll Jumalalt, olgu siis vaja pisut või palju, et mitte ainult sina, vaid ka teie kõik, kes te mind täna kuulete, saaksite niisuguseks, nagu mina olen, ainult ilma nende ahelateta!”