Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 60:3–7,11–14;Rm 3:1–8;Rm 3:9–20;
(29 vastet, leht 1 2-st)
Psalm 60 Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillutasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles! 
Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub! 
Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava veiniga. 
Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest. Sela. 
Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile! 
Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini? 
Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära? Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?! 
Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi! 
Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad. 
Rooma 3Mis on siis juudil erilist või mis kasu on ümberlõikamisest? 
Jah, on palju ja mitmel moel. Esmalt juba see, et juutide kätte on usaldatud Jumala sõnumid. 
Mis siis nüüd? Kui mõned pole olnud ustavad, ega siis nende ebaustavus tühista Jumala ustavust? 
Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, aga iga inimene valelik, nagu on kirjutatud: „...selleks, et sind tunnistataks õigeks su sõnades ja sa võidaksid, kui sinuga käidaks kohut.” 
Kui aga meie ülekohus toob esile Jumala õigluse, mida me siis peame ütlema? Kas Jumal pole siis ebaõiglane, kui ta meid nuhtleb vihas? Ma räägin inimlikul pinnal. 
Mitte sugugi! Kuidas siis muidu saaks Jumal kohut mõista maailma üle? 
Kui aga Jumala tõde minu valetamise tõttu saab üha rohkem temale kirkuseks, miks siis minu üle veel kohut mõistetakse, nagu oleksin ma patune? 
Ja miks siis ei ole nõnda, nagu mõned mind teotades räägivad, et mina ütlevat: „Tehkem kurja, et sellest tuleks head!” Niisuguste nuhtlus on õige. 
Kuidas siis nüüd? On siis meil, juutidel, eeliseid? Ei ainsatki! Me oleme juba esitanud süüdistuse, et nii juudid kui kreeklased on kõik patu võimu all, 
nõnda nagu on kirjutatud: „Ei ole õiget, ei ühtainsatki, 
ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. 
Nad kõik on kaldunud kõrvale, üheskoos kõlbmatuks muutunud, ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki. 
Nende kurk on lahtine haud, nende keeled kavaldavad, nende huulte all on maomürk. 
Nende suu on täis sajatamist ja kibedust, 
nende jalad on nobedad valama verd, 
nende teedel on purustus ja viletsus