Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 9 Ja Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg, pidas vandenõu Joorami vastu, Jooram oli olnud kaitsmas Gileadi Raamotit, tema ja kogu Iisrael, Süüria kuninga Hasaeli vastu.Aga kuningas Jooram oli tulnud tagasi, et Jisreelis lasta ennast ravida haavadest, mis süürlased olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Jehu ütles: „Kui te olete nõus, siis ärge laske linnast lahkuda kedagi, kes võiks minna Jisreeli seda kuulutama!”
Ja Jehu astus vankrisse ning läks Jisreeli, sest Jooram lamas seal ja Juuda kuningas Ahasja oli tulnud Jooramit vaatama.
Aga Jisreelis seisis valvur tornis ja nägi Jehu jõuku tulevat ning ütles: „Ma näen ühte jõuku.” Ja Jooram ütles: „Võta üks ratsanik ja läkita neile vastu, et ta küsiks, kas on rahu!”
Ja ratsanik läks temale vastu ning ütles: „Nõnda ütleb kuningas: Kas on rahu?” Ja Jehu vastas: „Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!” Ja valvur teatas ning ütles: „Käskjalg jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi.”
Siis kuningas läkitas teise ratsaniku; ja see tuli nende juurde ning ütles: „Nõnda ütleb kuningas: Kas on rahu?” Ja Jehu vastas: „Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!”
Ja valvur teatas ning ütles: „Ta jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi. Ja kihutamine oleks nagu Nimsi poja Jehu kihutamise moodi, sest too kihutab nagu hull!”
Siis ütles Jooram: „Rakendage!” Hobused rakendati vankri ette ja Jooram, Iisraeli kuningas, ja Ahasja, Juuda kuningas, läksid välja kumbki oma vankris. Nad läksid Jehule vastu ja kohtasid teda jisreellase Naaboti põllul.
Ja kui Jooram nägi Jehut, siis ta küsis: „Kas on rahu, Jehu?” Ja too vastas: „Mis rahu, niikaua kui su ema Iisebeli hoorusi ja nõidusi on nii palju!”
Siis Jooram pöördus ümber ja põgenes ning ütles Ahasjale: „See on äraandmine, Ahasja!”
Aga Jehu tõmbas oma käega ammu vinna ja tabas Jooramit õlgade vahele, nõnda et nool läbistas ta südame ja ta vajus vankris kokku.
Ja Jehu ütles Bidkarile, oma vankrisõdurile: „Võta ja viska ta jisreellase Naaboti põllulapile, sest mulle meenub, et kui mina ja sina ratsutasime kõrvuti tema isa Ahabi järel, siis pani Issand tema peale selle ennustuse:
Tõesti, ma nägin eile Naaboti ja tema poegade verd, oli Issanda ütlus, ja ma maksan sulle kätte selle põllu peal, oli samuti Issanda ütlus. Ja nüüd võta, viska ta põllule Issanda sõna kohaselt!”
Psalm 59 Laulujuhatajale: viisil „Ära hävita!”; Taaveti mõistulaul ajast, kui Saul läkitas mehed varitsema tema maja ja teda surmama.
Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! Kaitse mind nende eest, kes mulle kallale tungivad!
Kisu mind ära nende käest, kes teevad nurjatust, ja päästa mind verevalajate käest!
Sest vaata, nad varitsevad mu hinge. Võimsad kipuvad mu kallale. Ometi pole mul üleastumisi ega patusüüd, oh Issand!
Ilma et ma oleksin paha teinud, jooksevad nad kokku ning valmistuvad. Virgu mulle vastu tulema ja vaata!
Ja sina, Issand, vägede Jumal, Iisraeli Jumal, ärka üles nuhtlema kõiki paganaid! Ära heida armu nurjatuile reetjaile! Sela.
Nad tulevad igal õhtul uuesti, uluvad nagu koerad ja käivad mööda linna.
Vaata, nad ajavad kurja välja oma suust, mõõgad on nende huultes, sest nad arvavad: „Kes seda kuuleb?”
Aga sina, Issand, naerad neid, sa pilkad kõiki paganaid.
Mu jõud, ma tahan hoida sinu poole, sest Jumal on mu kindel varjupaik.
Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu, Jumal lubab mind parastada mu varitsejaid.
Ära tapa neid, et mu rahvas ei unustaks seda! Pilluta nad laiali oma vägevuse sunnil ja tõuka nad maha, Issand, meie kilp!
Nende suupatu pärast, nende huulte kõne pärast jäägu nad kinni oma kõrkuses ning sajatamise ja vale pärast, mida nad räägivad!
Lõpeta nad ära vihaleegiga; lõpeta nad, et neid ei oleks ja et nad tunneksid Jumala olevat valitseja Jaakobis maailma otsani! Sela.
Siis nad tulgu õhtul uuesti ja ulugu nagu koerad ja käigu mööda linna!
Hulkugu nad ümber, otsides toitu, ja kui nad jäävad söömata, urisegu pealegi!
Aga mina laulan sinu vägevusest ja hõiskan hommikul sinu heldusest; sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks, pelgupaigaks mu kitsikuse päeval.
Mu jõud, sinule ma mängin lauldes kiitust; sest Jumal on mu kindel varjupaik, mu helde Jumal!
Efesose 2 Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti ümberlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu,
- teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas.
Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.
Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina - see tähendab vaenu - oma ihu kaudu,
kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu,
ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu.
Ta on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit rahust teile, kaugelolijaile, ja rahu lähedalolijaile,
sest tema läbi on meil mõlemal ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde.
Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed,
ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise.
Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas
ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.