Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 58; Jr 2:23-37; Hb 13:7-21
(42 vastet, leht 1 2-st)
Psalm 58Laulujuhatajale: viisil „Ära hävita!”; Taaveti mõistulaul. 
Kas te tõesti räägite õigust, kohtunikud? Kas te õiglaselt mõistate kohut, inimlapsed? 
Küll te teete südames ülekohut, oma käte vägivalda te kaalute välja maa peal. 
Õelad on loobunud Jumalast lapsekojast alates, valetajad on eksinud sünnist saadik. 
Neil on mürki nagu ussi mürk, nagu kurdil rästikul, kes oma kõrvad kinni topib, 
et ta ei kuuleks lausujate häält, osava võluri võlumist. 
Jumal! Purusta hambad nende suus; kisu välja noorte lõvide hambad, Issand! 
Hääbugu nad nagu vesi, mis laiali voolab; lasku ta välja oma nooled, kuid need olgu otsekui teravikuta! 
Nagu tigu, kes sulab, nad kadugu, nagu nurisünnitis, mis ei ole näinud päikest! 
Enne kui teie pajad saavad tunda kibuvitsa leeki, viigu torm nad laiali, olgu toorelt või kuumalt! 
Õige rõõmustab, nähes kättemaksmist; ta peseb oma jalad õela veres. 
Ja inimesed ütlevad: „Ometi on õigel kasu; tõesti on olemas Jumal, kes mõistab kohut maa peal.” 
Jeremija 2 Kuidas sa võid öelda: „Mina ei ole ennast roojastanud, mina ei ole käinud baalide järel!”? Vaata oma teekonda orus, mõista, mis sa oled teinud, sa indlev kaamelimära, kes jooksed oma teedel sinna ja tänna, 
metsemaeesel kõrbes, kes kangest innast ahmib tuult. Kes saaks keelata tema kiima? Ühelgi, kes teda otsib, ei ole vaja ennast väsitada: ta leiab tema ta innaajal. 
Hoia oma jalga paljaks jäämast ja oma kurku janu eest! Aga sina ütled: „Asjata! Ei, sest ma armastan võõraid ja käin nende järel.” 
Otsekui varas jääb häbisse, kui ta tabatakse, nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu: nemad, nende kuningad, vürstid, preestrid ja prohvetid, 
need, kes ütlevad puule: „Sina oled mu isa”, ja kivile: „Sina oled mu sünnitanud”, sest nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo. Ent oma hädaajal nad ütlevad: „Tõuse ja päästa meid!” 
Aga kus on su jumalad, keda sa enesele valmistasid? Tõusku nemad, kui nad su hädaajal suudavad sind päästa! Sest nõnda palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda. 
Mispärast riidlete minuga? Teie kõik olete astunud üles mu vastu, ütleb Issand. 
Ilmaaegu olen ma löönud teie lapsi, nad ei ole võtnud õpetust. Teie oma mõõk on õginud teie prohvetid, otsekui murdja lõvi. 
Oh teie sugupõlve! Nähke Issanda sõna: kas olen mina olnud Iisraelile kõrbeks või pilkase pimeduse maaks? Mispärast ütleb mu rahvas: „Me oleme vabad käima sinna-tänna, me ei tule enam sinu juurde!”? 
Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil. 
Kui hästi sa oskad otsida armastust! Seepärast sa oledki harjunud kurjaga oma kommetes. 
Su kuuepalistustelt leitakse ka vaeste süütute verd, kuigi sa ei ole tabanud neid sissemurdmiselt. 
Aga kõige selle juures ütled sa ometi: „Ma olen süütu, ta viha pöördub tõesti mu pealt.” Vaata, ma lähen sinuga kohtusse, sellepärast et sa ütled: „Ma pole pattu teinud!”