Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 8 Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:„Kui kaua sa tahad seda kuulutada, kui kaua on sõnad su suust nagu tugev tuul?
Kas Jumal peaks väänama õigust või Kõigevägevam väänama õiglust?
Kui su lapsed pattu tegid tema vastu, siis ta andis nad nende üleastumise võimusesse.
Kui sa otsid Jumalat ja anud Kõigevägevamat,
kui sa oled aus ja otsekohene, siis ta ärkab nüüd sinu pärast ja taastab su eluaseme, nagu see peab olema.
Ja olgugi su algus väike, sa saad siiski lõpuks väga suureks.
Aga küsi ometi eelmiselt põlvelt ja pane tähele, mida nende isad on uurinud.
Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari.
Eks nad õpeta sind ja räägi sulle ja too oma südamest sõnu esile?
Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, või sirgub pilliroog ilma veeta?
Alles veel kasvujõus, lõikamata, kuivab see kiiremini kui kõik muu rohi.
Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala, ja jumalatu inimese lootus kaob.
Ta usk on härmalõnga sarnane ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk.
Ta toetub oma kojale, aga see ei pea vastu, ta haarab sellest kinni, aga see ei jää püsti.
Ta haljendab päikese paistel ja tema võsud levivad üle ta aia.
Ta juured on põimunud kivikangrusse, ta näeb kivide koda.
Aga kui Jumal hävitab tema ta asemelt, siis ta salgab teda: „Ma ei ole sind näinudki!”
Vaata, niipalju oligi temal teekonnarõõmu. Ja mullast võrsub juba teine.
Vaata, Jumal ei hülga vaga ega võta kinni pahategijate käest.
Veel täidab ta sinu suu naeruga ja su huuled hõiskamisega.
Kes sind vihkavad, peavad ennast katma häbiga ja õelate telki ei ole enam.”
Psalm 55 Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!
Pane tähele mind ja vasta mulle! Ma ekslen ümber ägades ja jooksen uisapäisa
vaenlase hääle tõttu, õela rõhumise pärast, sest nad veeretavad mu peale nurjatust ja vihas kiusavad nad mind taga.
Mu süda vabiseb mu sees ja surma koledused on langenud mu peale.
Kartus ja värin tulid mu peale ja õudus kattis mind.
Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
Vaata, ma põgeneksin kaugele ja viibiksin kõrbes. Sela.
Ma tõttaksin pääsema pakku tuulepöörise, maru eest.
Hävita nad, Issand, sega nende keeled, sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre, nurjatus ja vaev on ta keskel.
Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.
Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,
vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,
kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!
1. Korintose 7 Nüüd selle kohta, millest te kirjutasite: „On hea, kui mees ei puutuks naist.”
Aga igasuguse kõlvatuse vastu olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees.
Mees täitku oma kohustust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu.
Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid tema mehel, ja samuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid tema naisel.
Ärge keelake end teineteisele muidu, kui ehk ainult kokkuleppel ajutiseks, et pühenduda palvetamisele, ja tulge jälle ühte, et saatan ei saaks teid kiusata teie taltsutamatuse kaudu.
Aga ma ei ütle seda käsuna, vaid mööndusena.
Ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu mina. Kuid igaühel on oma armuand Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti.
Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kui nad jääksid nõnda nagu minagi.
Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.