Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 15 Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:„Kas tark tohib vastata tuulepäiselt ja täita oma rinda idatuulega,
seletada kõlbmatute kõnedega, sõnadega, millest pole kasu?
Sa teed tühjaks isegi jumalakartuse ja rikud hardust Jumala ees.
Sest su süü paneb sulle sõnad suhu ja sa valid kavalate keele.
Su oma suu süüdistab sind, aga mitte mina, su oma huuled kostavad su vastu.
Kas oled sina esimese inimesena sündinud? Ons sind enne mäekünkaid sünnitatud?
Kas oled sina Jumala nõupidamist kuulnud ja nõnda enesele tarkuse toonud?
Mis see on, mida sina tead, aga meie ei tea, mida sina mõistad, aga meie mitte?
Meiegi hulgas on hallpäid ja elatanuid, ealt vanemad kui su isa.
Ons sinu jaoks väike Jumala troost, või sõna, mis kohtleb sind leebelt?
Kuhu su süda sind kisub ja kuhu su silmad sihivad,
et sa pöörad oma vaimu Jumala vastu ja paiskad sõnu suust välja?
Kuidas võiks inimene olla puhas, naisest sündinul olla õigus?
Vaata, tema ei usu oma ingleidki ja tema silmis ei ole taevadki selged,
veel vähem siis põlastusväärset ja laostunut, meest, kes väärtegusid joob nagu vett.
Mina kuulutan sulle, kuule mind, ja ma jutustan, mida olen näinud,
mida targad on teada andnud, mida ei olnud salanud nende vanemad,
kellele üksi oli antud maa ja kelle seas veel võõras ei olnud käinud:
süüdlane vaevleb kogu eluaja ja jõhkrale on talletatud pisut aastaid.
Hirmuhääled on tal kõrvus, rahuajalgi tuleb hävitaja temale kallale.
Ei ta usu, et ta pimedusest välja pääseb: ta on mõõgale määratud.
Ta peab hulkuma leiva pärast: kus seda on? Ta teab, et pimedusepäev on temale valmis.
Ahastus ja häda hirmutavad teda, vallutavad tema nagu tapluseks valmis kuningas.
Sest ta on sirutanud oma käe Jumala vastu ja on suurustanud Kõigevägevama ees,
joostes kangekaelselt tema vastu oma paksukühmuliste kilpidega.
Sest ta on katnud oma näo rasvaga, on kasvatanud puusadele lihavust
ja on elanud hävitatud linnades, kodades, kus ei olnud luba elada, mis olid määratud varemeiks.
Ta ei saa rikkaks, ta varandus ei kesta kaua ja tema omand ei kaldu maha.
Ta ei pääse pimedusest, kuumus kuivatab ta võsu ja ta taandub tema suu hinguse ees.
Ärgu ta lootku tühjale - ta eksib! Sest temale saab tasuks tühjus.
See läheb täide enneaegselt ja tema võsud ei haljenda enam.
Ta ajab otsekui viinapuu maha oma küpsemata kobarad ja pillab õisi nagu õlipuu.
Sest jumalatute jõuk jääb viljatuks ja tuli põletab meeleheavõtjate telgid.
Nad on lapseootel vaevaga ja sünnitavad nurjatust, nende ihu saab toime pettusega.”
Psalm 55 Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!
Pane tähele mind ja vasta mulle! Ma ekslen ümber ägades ja jooksen uisapäisa
vaenlase hääle tõttu, õela rõhumise pärast, sest nad veeretavad mu peale nurjatust ja vihas kiusavad nad mind taga.
Mu süda vabiseb mu sees ja surma koledused on langenud mu peale.
Kartus ja värin tulid mu peale ja õudus kattis mind.
Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
Vaata, ma põgeneksin kaugele ja viibiksin kõrbes. Sela.
Ma tõttaksin pääsema pakku tuulepöörise, maru eest.
Hävita nad, Issand, sega nende keeled, sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre, nurjatus ja vaev on ta keskel.
Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.
Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,
vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,
kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!
Matteuse 5 Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!
Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.
Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.
Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.
Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise minema ajab, andku talle lahutuskiri!
Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub abielu.
Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Sa ei tohi valet vanduda!” ja „Issandale antud vandeid tuleb pidada!”
Aga mina ütlen teile: Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on Jumala troon,
ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg, ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn!
Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha!