Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 11 Siis rääkis naamalane Soofar ja ütles:„Kas peaks see sõnaküllus jääma vastuseta või lobisejal olema õigus?
Kas su vada peaks panema mehed vaikima või tohid sa mõnitada, ilma et ükski sind häbistaks?
Sest sa ütled: „Mu õpetus on selge ja ma olen tema silmis puhas.”
Kui ometi Jumal räägiks ja avaks oma huuled su vastu
ning ilmutaks sulle tarkuse saladusi, mis on mõistusele otsekui imed. Siis sa mõistaksid, et Jumal su süüst mõndagi unustab.
Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni?
Need on kõrgemad kui taevad - mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald - mida sina sellest tead?
Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri.
Kui tema mööda läheb ja vangistab ning kohtu kokku kutsub, kes teda siis võiks keelata?
Sest tema tunneb valelikke inimesi, näeb nurjatust ega pane mikski,
et ka tühipäine mees saab oidu, kui inimene sünnib nagu metseesli varss.
Kui sinagi oma südant valmistaksid ja sirutaksid oma käed tema poole -
kui su kätes on süütegu, siis saada see kaugele ja ära lase ülekohut jääda oma telkidesse -,
siis sa võiksid küll häbimärgita oma palge üles tõsta, võiksid olla kindel ega tarvitseks karta.
Siis sa võiksid unustada vaeva, mõelda sellele kui äravoolanud veele.
Su eluiga saaks kaunimaks kui keskpäev, pimedus oleks nagu hommik.
Siis sa võiksid olla kindel, et lootust on. Sa tunneksid ennast turvalisena, ja saaksid rahulikult magada.
Sa võiksid maha heita, ilma et keegi hirmutaks. Ja paljud tuleksid sind meelitama.
Aga õelate silmad kustuksid, neil kaoks pelgupaik ja nende lootuseks oleks hingeheitmine.”
Psalm 55 Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!
Pane tähele mind ja vasta mulle! Ma ekslen ümber ägades ja jooksen uisapäisa
vaenlase hääle tõttu, õela rõhumise pärast, sest nad veeretavad mu peale nurjatust ja vihas kiusavad nad mind taga.
Mu süda vabiseb mu sees ja surma koledused on langenud mu peale.
Kartus ja värin tulid mu peale ja õudus kattis mind.
Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
Vaata, ma põgeneksin kaugele ja viibiksin kõrbes. Sela.
Ma tõttaksin pääsema pakku tuulepöörise, maru eest.
Hävita nad, Issand, sega nende keeled, sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre, nurjatus ja vaev on ta keskel.
Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.
Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,
vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,
kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!
1. Korintose 7 Aga abielus olijaid ei käsi mina, vaid Issand: Naine ärgu mingu mehest lahku;
kui ta aga siiski on lahkunud, siis ta jäägu üksikuks või leppigu oma mehega ära! Ja mees ärgu hüljaku naist!
Aga muude kohta ei ütle Issand, vaid mina: Kui kellelgi vennal on uskmatu naine ja naisele meeldib temaga elada, siis ta ärgu lahutagu end naisest!
Ja kui kellelgi naisel on uskmatu mees ja mehele meeldib temaga elada, siis ta ärgu lahutagu end mehest,
sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.
Kui nüüd uskmatu pool lahkub, siis lahkugu pealegi, sellistel juhtudel ei ole vend ega õde orjastatud. Jumal on teid kutsunud elama rahus.
Sest millest sa tead, naine, et sa oma mehe päästad? Või millest sa tead, mees, et sa oma naise päästad?