Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 48; 4Ms 24:1-14; Lk 1:26-38
(42 vastet, leht 1 2-st)
4. Moosese 24Kui Bileam nägi, et Iisraeli õnnistamine oli Issanda silmis hea, siis ei läinud ta mitte nagu eelmistel kordadel otsima endemärke, vaid pööras oma näo kõrbe poole. 
Ja kui Bileam oma silmad üles tõstis, siis ta nägi Iisraeli asuvat leeris oma suguharude kaupa. Ja tema peale tuli Jumala Vaim. 
Ta hakkas rääkima ja ütles: „Nõnda kuulutab Bileam, Beori poeg, nõnda kõneleb avatud silmaga mees, 
nõnda kuulutab Jumala kõnede kuulaja, kes näeb Kõigeväelise nägemusi, mahalangenuna avatud silmil: 
kui kaunid on su telgid, Jaakob, su eluasemed, oh Iisrael! 
Nagu laiuvad orud, nagu rohuaiad jõe kaldal, nagu Issanda istutatud aaloepuud, nagu seedripuud vete ääres. 
Vesi ta astjaist voolab üle ja ta külvil on palju vett. Tema kuningas on Agagist vägevam ja ta kuningriik ülendab ennast. 
Jumal, kes tõi tema Egiptusest, on talle otsekui sarved metshärjale. Ta neelab rahvaid, oma vaenlasi, ta murrab nende luid, oma nooltega purustab neid. 
Ta on laskunud lebama, ta lamab nagu lõvi või emalõvi, kes julgeks teda äratada? Õnnistatud olgu, kes sind õnnistavad, neetud, kes sind neavad!” 
Siis Baalaki viha süttis põlema Bileami vastu ja ta lõi oma käed kokku. Ja Baalak ütles Bileamile: „Ma kutsusin sind needma mu vaenlasi, ja vaata, sa oled neid kolm korda õnnistanud. 
Mine nüüd, põgene koju! Ma kavatsesin sind väga austada, aga näe, Issand on keelanud sind austada!” 
Ja Bileam vastas Baalakile: „Eks ma rääkinud juba su käskjalgadele, keda sa saatsid minu juurde, öeldes: 
Isegi kui Baalak annaks oma koja täie hõbedat ja kulda, ei võiks ma üle astuda Issanda käsust, tehes head või kurja omaenese südame järgi. Mis Issand räägib, seda räägin ka mina! 
Ja nüüd, vaata, ma lähen oma rahva juurde. Tule, ma kuulutan sulle, mida see rahvas teeb sinu rahvaga tulevasil päevil!” 
Psalm 48Korahi laste laul ja lauluviis. 
Suur on Issand ja väga kiidetav meie Jumala linnas tema pühal mäel. 
Kaunisti tõuseb kõrgele kogu maa rõõm, Siioni mägi kauges põhjas, see suure kuninga linn. 
Jumal on tema kuninglikes kodades tuntud kindla varjupaigana. 
Sest vaata, kuningad kogunesid ning läksid üheskoos tema vastu. 
Nemad nägid ja tardusid, kohkusid, põgenesid ära. 
Värin valdas neid seal, valu, nagu sünnitajal naisel. 
Idatuulega sa murrad katki Tarsise laevad. 
Nagu me oleme kuulnud, nõnda me näeme seda vägede Issanda linnas, oma Jumala linnas. Jumal lasku teda kindlasti püsida igavesti! Sela. 
Me mõtiskleme su heldusest, oh Jumal, keset sinu templit. 
Nõnda nagu su nimi, Jumal, ulatub ka sinu ülistus ilmamaa äärteni; su parem käsi on täis õiglust.