Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 4 Issand pillutab teid rahvaste sekka ja teid jääb üle pisut inimesi rahvaste seas, kuhu Issand teid viib.Ja seal te teenite jumalaid, kes on inimese kätetöö, puu ja kivi, kes ei näe ega kuule, ei söö ega tunne lõhna.
Siis te otsite sealt Issandat, oma Jumalat, ja sa leiad ta, kui sa teda otsid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.
Kui sul on kitsas käes ja kõik need asjad tabavad sind tulevasil päevil, siis pöördud sa Issanda, oma Jumala poole ja kuulad tema häält.
Sest Issand, su Jumal, on halastaja Jumal: ta ei jäta sind maha ega hävita sind, ja ta ei unusta lepingut su vanematega, mille ta neile vandega andis.
Küsi ometi endistelt aegadelt, mis on olnud enne sind, alates päevast, mil Jumal lõi maa peale inimese, ja küsi taeva äärest ääreni, kas on kunagi sündinud niisugust suurt asja või kas on iganes kuuldud sellesarnast?
Kas on ükski rahvas kuulnud Jumala häält rääkivat tule keskelt, nõnda nagu sina oled kuulnud, ja siiski jäänud elama?
Või kas on mõni jumal üritanud tulla võtma enesele ühte rahvast teise rahva keskelt katsumiste, tunnustähtede ja imetegudega, sõja ja vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre abil, ja suurte hirmutuste abil, nõnda nagu Issand, teie Jumal, tegi teiega Egiptuses sinu silma ees?
Sina ise oled seda näinud, et sa teaksid, et Issand on Jumal; ei ole ühtegi teist peale tema!
Taevast on ta sind lasknud kuulda oma häält, et sind õpetada, ja maa peal on ta sulle näidanud oma suurt tuld, ja sa oled kuulnud tema sõnu tule keskelt.
Sellepärast et ta armastas su vanemaid ja valis nende järglased pärast neid, ja et ta ise viis sind oma suure rammuga Egiptusest välja,
ajades su eest ära rahvad, suuremad ja vägevamad sinust, et sind viia ja sulle anda pärisosaks nende maa, nagu see tänapäeval on,
siis tea täna ja talleta oma südames, et Issand on Jumal ülal taevas ja all maa peal, teist ei ole!
Ja sa pead pidama tema seadlusi ja käske, mis ma täna sulle annan, et sinul ja su lastel pärast sind võiks olla hea põli ja et sa võiksid pikendada oma päevi sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle igaveseks!”
1. Ajaraamat 19 Kui süürlased nägid, et nad olid Iisraeli poolt löödud, siis nad läkitasid saadikud ja tõid välja süürlased, kes olid teisel pool Frati jõge; nende eesotsas oli Soofak, Hadadeseri väepealik.
Kui Taavetile sellest teatati, siis ta kogus kokku terve Iisraeli ja läks üle Jordani; ja olles jõudnud nende juurde, seadis ta ennast valmis tapluseks nende vastu. Ja kui Taavet oli enese valmis seadnud tapluseks süürlaste vastu, siis sõdisid need temaga.
Aga süürlased põgenesid Iisraeli eest ja Taavet tappis süürlastest seitse tuhat vankritäit ja nelikümmend tuhat jalameest; ta surmas ka väepealik Soofaku.
Kui Hadadeseri sulased nägid, et Iisrael oli neid löönud, siis tegid nad Taavetiga rahu ja jäid tema alamaiks. Ja süürlased ei tahtnud enam ammonlasi aidata.
1. Ajaraamat 20 Järgmisel aastal, kuningate sõttamineku ajal, juhtis Joab sõjaväge ja hävitas ammonlaste maa; ta tuli ja piiras Rabbat + Rabba on praegune Amman. . Aga Taavet jäi Jeruusalemma. Joab vallutas Rabba ja kiskus selle maha.
Ja Taavet võttis nende kuningal krooni peast ja leidis, et see vaagis talendi kulda ja et selles olid kalliskivid - ja see pandi Taavetile pähe; ja ta tõi linnast väga palju saaki.
Rahva, kes seal oli, tõi ta välja ja pani tööle saagide, kirkade ja kivisaagidega; nõnda talitas Taavet kõigi ammonlaste linnadega. Siis läks Taavet ja kogu rahvas tagasi Jeruusalemma.
Ja pärast seda puhkes sõda vilistitega Geseris; siis lõi huusalane Sibbekai maha Sippai, kes oli refalaste järglasi, ja nad alandati.
Ja taas oli sõda vilistitega, ja Elhanan, Jairi poeg, lõi maha Lahmi, gatlase Koljati venna, kelle piigivars oli nagu kangrupoom.
Ja taas oli sõda Gatis; ja seal oli pikk mees, kel oli kuus sõrme kummalgi käel ja kuus varvast kummalgi jalal, ühtekokku kakskümmend neli; temagi oli refalaste järglasi.
Aga kui ta laimas Iisraeli, siis lõi Joonatan, Taaveti venna Simea poeg, tema maha.
Need põlvnesid refalastest Gatis ja nad langesid Taaveti ja tema sulaste käe läbi.
Psalm 40 Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!
1. Tessaloonika 5 Ustav on see, kes teid kutsub; küll tema teebki seda.
Saalomoni tark. 8 Mina olin küll andekas laps ja olin saanud hea meelelaadi,
või veel enam: et olin hea, siis olin tulnud puhtasse ihusse.
Aga kui mõistsin, et ma ei või seda saada teisiti, kui et Jumal selle mulle annab - seega on tarkus teadmises, kellelt see armuand on -, siis ma kohtasin Issandat ja palusin teda ning ütlesin kõigest südamest:
Saalomoni tark. 9 „Vanemate Jumal ja halastuse Issand, kes sa oma sõnaga oled teinud kõik,
ja oma tarkuses oled valmistanud inimese, et ta valitseks sinu poolt loodut,
korraldaks maailma jumalakartuse ja õiglusega ning mõistaks kohut ausa meelega.
Anna mulle sinu aujärgede juures olevat tarkust ja ära arva mind välja sinu laste hulgast!
Sest mina olen sinu sulane ja sinu teenija poeg, nõder inimene ja üürikese elueaga, liiga väeti aru saama kohtust ja Seadusest.
Kui keegi olekski täiuslik inimeste hulgas, ometi ei pandaks teda millekski, kui temal puudub sinu tarkus.
Sina oled minu valinud kuningaks sinu rahvale ja kohtumõistjaks sinu poegadele ja tütardele.
Sina käskisid mind ehitada templi sinu pühale mäele ja altari sinu asupaiga linna, selle püha telgiga sarnaseks, mille sina esialgu valmistasid.
Sinu juures on tarkus, ta tunneb su tegusid, ta oli juures siis, kui sina lõid maailma, ta teab, mis on meeldiv sinu silmis ja mis on õige sinu käskude kohaselt.
Läkita tema pühadest taevastest ja saada oma hiilguse aujärjelt, et ta koos minuga tööd teeks ja ma teaksin, mis on sinule meelepärane!
Sest tema teab ja mõistab kõike ning juhatab mind mõistlikult minu tegudes ja hoiab mind oma auhiilguses.
Siis kiidetakse minu tegusid ja ma juhin sinu rahvast õigesti ning olen oma isa aujärje vääriline.