Piibel.NET
Otsing Ps 38; 1Sm 24:1-22; 1Kr 11:17-22, 27-33
(58 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
1. Saamueli 24 Aga Taavet läks sealt ära ja asus Een-Gedi mäelinnustesse.
Ja kui Saul tuli vilisteid jälitamast, siis teatati temale ning öeldi: „Vaata, Taavet on Een-Gedi kõrbes.”
Siis võttis Saul kolm tuhat meest, valitud kogu Iisraelist, ja läks otsima Taavetit ja tema mehi Kaljukitse kaljudelt.
Ja kui ta jõudis tee ääres olevate lambatarade juurde, siis oli seal koobas; ja Saul läks sisse oma asjale. Aga Taavet ja tema mehed istusid koopa tagumises sopis.
Ja Taaveti mehed ütlesid talle: „Näe, see on päev, millest Issand sulle on kõnelnud: Vaata, ma annan su vaenlase su kätte ja talita temaga, nagu su silmis hea on!” Ja Taavet tõusis ning lõikas salaja ära Sauli kuuehõlma.
Aga pärast seda torkas Taavetit südametunnistus, et ta Sauli hõlma oli ära lõiganud,
ja ta ütles oma meestele: „Issanda pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Issanda võitule, et pistaksin oma käe tema külge! Sest tema on Issanda võitu!”
Ja Taavet hoidis sõnadega tagasi oma mehed ega lubanud neid kippuda Sauli kallale; ja Saul tõusis koopast ning läks oma teed.
Aga seejärel tõusis Taavet ja läks koopast välja ja hüüdis Saulile järele ning ütles: „Mu isand kuningas!” Kui Saul vaatas taha, siis heitis Taavet silmili maha ja kummardas.
Ja Taavet ütles Saulile: „Mispärast sa kuulad inimeste jutte, kes ütlevad: Vaata, Taavet otsib su õnnetust?
Vaata, nüüd sa nägid ju oma silmaga, kuidas Issand andis sind täna koopas minu kätte. Mulle öeldi, et ma su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt oma isanda külge, sest ta on Issanda võitu.
Ja mu isa, näe, vaata ka ise oma kuuehõlma mu käes! Sest kui ma lõikasin ära su kuuehõlma ega tapnud sind, siis pead sa mõistma ja nägema, et mul pole mõttes kurja ega üleastumist ja et ma pole pattu teinud sinu vastu, kuigi sa varitsed mu hinge, et seda võtta!
Issand mõistku kohut minu ja sinu vahel, ja Issand maksku sulle kätte minu eest, aga minu käsi ei puutu sinusse,
nagu ütleb muistse põlve vanasõna: „Õelaist tuleb välja õelus, aga minu käsi ei puutu sinusse!”
Kellele on Iisraeli kuningas läinud järele? Keda sa taga ajad? Surnud koera, ühte kirpu!
Issand olgu kohtumõistjaks ja mõistku kohut minu ja sinu vahel; tema nähku ja seletagu mu riiuasja ning mõistku mind õigeks sinu käest!”
Kui Taavet oli kõnelnud need sõnad Saulile, siis küsis Saul: „Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?” Ja Saul tõstis häält ja nuttis.
Ja ta ütles Taavetile: „Sina oled minust õiglasem, sest sa oled teinud mulle head, mina aga olen teinud sulle kurja!
Sa oled täna jutustanud, kuidas sa tegid mulle head: ehk küll Issand andis mu sinu kätte, sa siiski ei tapnud mind!
Sest kui keegi leiab oma vaenlase, kas ta laseb teda heaga ära minna? Issand tasugu sulle heaga selle eest, mis sa täna mulle tegid!
Ja nüüd, vaata, ma tean, et sina saad tõesti kuningaks ja et Iisraeli kuningriik püsib sinu käes.
Aga nüüd vannu mulle Issanda juures, et sa ei hukka mu järeltulevat sugu ega kaota minu nime mu isakojast!”
Psalm 38 Taaveti laul patu tunnistamisel.
Issand, ära nuhtle mind oma vihas ja ära karista mind oma vihaleegis!
Sest sinu nooled on alla tulnud mu sisse ja su käsi vajub mu peale.
Ei ole midagi tervet mu lihas sinu pahameele pärast; ei ole rahu mu kontides mu patu pärast.
Sest kõik mu pahateod ulatuvad üle mu pea; nagu raske koorem on need läinud rängemaks, kui ma suudan kanda.
Mu haavad haisevad ja mädanevad mu jõleduste pärast.
Ma olen küürus ja kõnnin kummargil, ma käin kurvalt kogu päeva.
Sest mu puusad on täis põletikku ega ole midagi tervet mu lihas.
Ma olen jõuetu ja puruks pekstud koguni; ma oigan oma südame ägamise pärast.
Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.
Mu süda peksleb väga, mu ramm on mu hüljanud ja mu silma selgustki ei ole mul enam.
Mu armsad ja mu sõbrad hoiduvad eemale mu hädast ja mu omaksed seisavad kaugel.
Kes mu hinge püüavad, need seavad mulle võrke, ja kes mulle paha otsivad, need kõnelevad hukatusest, ja nad mõtlevad pettusele kogu päeva.
Ent mina olen nagu kurt, ei ma kuule, ja nagu keeletu, kes ei ava oma suud.
Ja ma olen nagu mees, kes ei kuule ja kelle suus ei ole vasturääkimist.
Sest sind, Issand, ma ootan; sina, Issand, mu Jumal, vastad!
Sest ma ütlen: Ärgu minust rõõmustagu need, kes mu jala vääratusel suurustasid mu vastu!
Ma olen ju kukkumas ja mu valu on alati mu ees.
Sest ma pean tunnistama oma pahategu, ma olen mures oma patu pärast.
Aga mu vaenlased elavad hästi, nad on vägevad, ja palju on neid, kes mind asjata vihkavad
ja kes head tasuvad kurjaga, kes on mu vastased, sellepärast et ma head taga nõuan.
Ära mind hülga, Issand, mu Jumal, ära ole minust kaugel!
Tõtta mulle appi, Issand, sa mu pääste!
1. Korintose 11 Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.
Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.
Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.
Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,
sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.
Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.
Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.