Eestikeelne Piibel 1997
Nehemja 1 Nehemja, Hakalja poja sõnad. „Ja see sündis kahekümnenda aasta kislevikuus, et ma olin Suusani palees. + 'Kahekümnendal aastal' viitab kuningas Artakserkses I (Artahsasta) valitsemisajale, 465-424 eKr, vrd 2:1. Siis tuli Hanani, üks mu vendadest, tema ise ja mõned mehed Juudamaalt. Ma küsitlesin neid pääsenud juutide kohta, kes vangiviimisel olid alles jäänud, ja Jeruusalemma kohta.
Ja nemad ütlesid mulle: „Need, kes seal maal vangiviimisest on alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalemma müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud.”
Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja leinasin mitu päeva, ja ma paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees.
Ja ma ütlesin: „Oh Issand, taeva Jumal, suur ja kartustäratav Jumal, kes hoiab lepingut ja heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!
Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli laste, su sulaste pärast, ja millega ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud.
Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu ega ole pidanud käske, määrusi ja seadlusi, mis sa Moosesele, oma sulasele, andsid.
Tuleta nüüd meelde seda sõna, mille sa andsid Moosesele, oma sulasele, öeldes: Kui te olete truuduseta, siis ma pillutan teid rahvaste sekka,
aga kui te pöördute minu juurde ja peate minu käske ning teete nende järgi, siis kui teie pillutatud oleksid kas või taeva servas, ma kogun nad sealtki ja viin paika, mille ma olen valinud eluasemeks oma nimele.
Need on ju sinu sulased ja sinu rahvas, kelle sa oled lunastanud oma suure rammu ja vägeva käega.
Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!”Mina olin nimelt kuninga joogikallajate ülem.
Psalm 34 Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus.
Issandast kiitleb mu hing. Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.
Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.
Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad.
Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib.
Heebrealaste 7 Kui nüüd täiuslikkus oleks olnud olemas leviitide preestriameti kaudu - selle läbi on rahvas ju saanud Seaduse -, miks oli siis veel vaja esile tõsta teistsugune preester Melkisedeki korra järgi, mitte aga Aaroni korra järgi?
Preestriameti muutmisega sünnib ju paratamatult ka seaduse muutmine.
Sest see, kelle kohta kõike seda öeldakse, on ju teise suguharu liige, kust veel keegi pole teeninud altari juures.
On ju ilmne, et meie Issand on tõusnud Juudast, kelle suguharule Mooses ei ole midagi rääkinud preestriametist.
Ja asi saab veel selgemaks, kui Melkisedeki sarnaselt tõstetakse preestriks üks teine,
kes ei ole preestriks saanud lihaliku käsu Seadust mööda, vaid hävimatu elu väge mööda.
Sest tunnistatakse ju: „Sina oled igavesti preester Melkisedeki korra järgi.”
Varasem käsk tühistatakse, sest see oli nõder ja kasutu -
Moosese Seadus ei ole ju midagi teinud täiuslikuks -, asemele tuuakse aga hoopis parem lootus, mille kaudu me võime saada Jumala ligi.
Ja niivõrd kui see ei sündinud ilma vandeta - sest leviidid on saanud preestriks vandeta,
Jeesus aga vandega selle kaudu, kes talle ütleb: „Issand on vandunud ja tema ei kahetse seda: Sina oled igavesti preester” -,
sedavõrd on parem ka leping, mille käemeheks on saanud Jeesus.