Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 31:10–18a;Jh 12:24;Ps 107:1–9;
(19 vastet, leht 1 1-st)
Psalm 31 Ole mulle armuline, Issand, sest mul on kitsas käes; meelekibedusest on vajunud auku mu silmad, mu hing ja mu ihu! 
Sest mu elu on kulunud südamevalus ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku. 
Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks, oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks; kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale. 
Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu, ma olen nagu katkiläinud saviriist. 
Sest ma olen kuulnud paljude laimujuttu, ähvardusi igalt poolt; üheskoos nõu pidades mu vastu nad mõtlevad võtta mu hinge. 
Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: „Sina oled mu Jumal!” 
Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest! 
Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses! 
Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi! Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda! 
Psalm 107 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti! 
Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest 
ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt. 
Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda. 
Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees. 
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest 
ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda. 
Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele, 
et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga. 
Johannese 12Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.