Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 30 Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks.Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.
Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!
Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.
Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks,
et mu hing laulaks sulle kiitust ega vaikiks. Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!
Psalm 146 Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Issanda peale, oma Jumala peale,
kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on, kes on ustav igavesti,
kes mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, kes annab leiba näljastele. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud.
Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Issand armastab õigeid.
Issand kaitseb võõraid, ta peab ülal vaeslapsi ja lesknaisi; kuid õelate teed ta saadab nurja.
Issand on kuningas igavesti, sinu Jumal, Siion, põlvest põlve! Halleluuja!
Õpetussõnad 18 Sõnad mehe suust on sügav vesi, tarkuseallikas on vulisev oja.
Ei ole hea olla õela poolt, et õiget kohtus väärata.
Albi huuled toovad riidu ja tema suu kutsub lööke.
Albi suu on hukatuseks temale enesele ja ta huuled on püüdepaelaks ta hingele.
Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja lähevad otse sisikonna soppidesse.
Surm ja elu on keele võimuses, ja kes seda armastab, saab süüa selle vilja.
Matteuse 12 Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.
Teie rästikute sugu, kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil.
Hea inimene võtab heast varamust head ja kuri inimene võtab kurjast varamust kurja.
Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud,
sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi.”
Jaakobuse 3 Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu.
Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust.
Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab.
Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa!
Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust.
Jah, igasuguste loomade ja lindude, roomajate ja mereelajate loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud inimese loomus,
aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.
Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks.
Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad!
Kas allikast keeb ühest ja samast soonest magedat ja kibedat vett?!
Mu vennad, ega viigipuu saa kanda õlimarju ega viinapuu viigimarju?! Nii ei saa ka soolase vee allikas anda magedat vett.