Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 29 Taaveti laul. Andke Issandale, te jumalalapsed, andke Issandale au ja võimus!Andke Issandale tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat!
Issanda hääl on vete peal; auhiilguse Jumal müristab; Issand on suurte vete peal.
Issanda hääl kostab võimsasti; Issanda hääl kostab toredasti.
Issanda hääl murrab seedreid, Issand murrab katki Liibanoni seedrid.
Ta paneb Liibanoni karglema nagu vasika ja Sirjoni nagu noore metshärja.
Issanda mürina hääl purskab tuleleeke.
Issanda mürina hääl paneb kõrbe värisema; Issand paneb Kaadesi kõrbe värisema.
Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks. Ent tema templis ütlevad kõik: „Oh seda auhiilgust!”
Issand istus aujärjel veeuputuse tulles, ja Issand jääb kuningaks igavesti!
Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.
Koguja 3 Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:
aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida;
aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata;
aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida;
aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul.
Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb?
Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid.
Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni.
Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida.
On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast.
Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta.
Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja.
1. Korintose 2 Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu.
Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib.
Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega.
Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt.
Kuid vaimne inimene mõistab kõike, ent teda ennast ei suuda mõista keegi.
Sest kes on tundnud Issanda meelt, kes võib teda juhatada? Aga meil on Kristuse meel.