Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 29 Taaveti laul. Andke Issandale, te jumalalapsed, andke Issandale au ja võimus!Andke Issandale tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat!
Issanda hääl on vete peal; auhiilguse Jumal müristab; Issand on suurte vete peal.
Issanda hääl kostab võimsasti; Issanda hääl kostab toredasti.
Issanda hääl murrab seedreid, Issand murrab katki Liibanoni seedrid.
Ta paneb Liibanoni karglema nagu vasika ja Sirjoni nagu noore metshärja.
Issanda mürina hääl purskab tuleleeke.
Issanda mürina hääl paneb kõrbe värisema; Issand paneb Kaadesi kõrbe värisema.
Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks. Ent tema templis ütlevad kõik: „Oh seda auhiilgust!”
Issand istus aujärjel veeuputuse tulles, ja Issand jääb kuningaks igavesti!
Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.
Koguja 2 Ma mõtlesin südames: Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea. Aga vaata, seegi oli tühi töö!
Ma ütlesin naerule: „Hull!” ja rõõmule: „Mis sellest kasu on?”
Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu veiniga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all.
Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid;
ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid.
Ma tegin enesele veetiike kasvavate metsapuude kastmiseks.
Ma ostsin sulaseid ja teenijaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste, lammaste ja kitsede kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud.
Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi.
Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka mu tarkus.
Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest.
Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimunärimine. Millestki pole kasu päikese all.
1. Korintose 2 Kui ma teie juurde tulin, vennad, ei tulnud ma eriti üleva kõne või tarkusega kuulutama teile Jumala saladust.
Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust.
Ja ma olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures värinas
ning mu kõne ja mu kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega,
et teie usk ei oleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes.
Tarkusest me kõneleme täiuslike seas; ent mitte praeguse ajastu ega selle kaduvate valitsejate tarkusest,
vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid.
Ükski praeguse ajastu valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud.
Kuid nõnda nagu on kirjutatud: „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.”
Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.