Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 25 Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida.
Selle hing viibib heas põlves ja ta sugu pärib maa.
Issanda osadus on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu.
Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja.
Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets!
Ahastused täidavad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest!
Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!
Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu, millega nad mind vihkavad!
Hoia mu hinge ja kisu mind välja; ärgu ma jäägu häbisse, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
Õpetussõnad 19 Parem vaene, kes elab vagaduses, kui see, kel valelikud huuled ja ise on alp.
Arutu agarus pole hea, ja kelle jalgadel on kiire, eksib ära.
Inimese teed eksitab tema oma rumalus, aga ta süda kibestub Issanda vastu.
Varandus toob palju sõpru, aga vaene peab sõbrast lahkuma.
Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, ei pääse.
Paljud lipitsevad ülemuse ees ja andja sõbrad on kõik.
Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole.
Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne.
Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, hukkub.
Ei sobi albil nautida elu, veel vähem siis sulasel valitseda vürstide üle.
Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda.
Kuninga viha on nagu noore lõvi möirgamine, aga tema lembus on otsekui kaste rohu peal.
Alp poeg on oma isale õnnetuseks, ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine.
Koda ja vara on isade pärand, aga arukas naine on Issandalt.
Laiskus langetab sügavasse unne ja hooletu hing näeb nälga.
Kes peab käsku, hoiab oma hinge; kes sellest ei hooli, peab surema.
Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo.