Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 22:7-20;Js 53;Hb 5:7-10 või Gl 6:14;Jh 19:16-30 või Jh 18:1-19:42
(113 vastet, leht 1 5-st)
Psalm 22 Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. 
Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead: 
„Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel.” 
Jah, sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal. 
Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled sina minu Jumal. 
Ära ole minust kaugel, sest kitsikus on ligi, sest abimeest ei ole! 
Palju härjavärsse ümbritseb mind, Baasani sõnnid piiravad mind. 
Nad ajavad oma lõuad ammuli mu vastu nagu lõvi, kes murrab ja möirgab. 
Ma olen välja valatud otsekui vesi ja kõik mu luud-liikmed on koost ära. Mu süda on nagu vaha, ta on sulanud mu sisikonnas. 
Mu neel on kuiv nagu potitükk ja mu keel on kinni suulae küljes, surmapõrmu paigutad sa minu. 
Sest koerad ümbritsevad mind, tigedate hulk keerleb mu ümber; nad purevad mu käsi ja jalgu, 
ma võin lugeda kõiki oma luid. Nemad aga vahivad mulle otsa ja parastavad mind. 
Nad jagavad mu rõivad eneste vahel ja heidavad liisku mu kuue pärast. 
Aga sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi! 
Jesaja 53 Kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars? 
Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu, et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada. 
Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. 
Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks. 
Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. 
Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. 
Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. 
Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele, et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast? 
Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. 
Aga Issand arvas heaks teda alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast sugu, ta elab kaua ja Issanda tahe teostub tema läbi. 
Pärast oma hingevaeva saab ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd.