Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 18 Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:„Millal sa teed sõnadele lõpu? Mõtle järele, ja rääkigem siis.
Miks peetakse meid loomadeks, oleme rumalad teie silmis?
Sina, kes vihas oma hinge lõhki käristad - kas sinu pärast jäetakse maha maa või nihutatakse kalju oma asemelt?
Jah, õela valgus kustub ja tema tuleleek ei paista.
Ta telgis pimeneb valgus ja ta kohal kustub tema lamp.
Ta jõudsad sammud jäävad lühikeseks ja ta oma nõu paiskab ta maha.
Sest ta oma jalad viivad ta võrku ja ta käib püüniste peal.
Püüdepael haarab teda kannast, lõks hoiab teda kinni.
Tema jaoks on peidetud maa peale köis, teerajale silmus.
Kõikjal kohutab teda suur hirm ja kihutab tema kannul.
Õnnetus tunneb nälga tema järele, hukatus on valmis tema kukutamiseks.
Tõbi sööb ta naha, surma esmasündinu sööb ta liikmed.
Tema telgist kistakse ta lootus ja teda aetakse suure hirmu kuninga juurde.
Tema telki asub elama see, mis pole tema oma, ta eluaseme peale puistatakse väävlit.
Temal kuivavad juured alt ja närtsivad oksad pealt.
Mälestus temast kaob maalt ja ta nime ei nimetata tänaval.
Ta tõugatakse valgusest pimedusse ja aetakse maailmast ära.
Temale ei jää järglast ega sugu oma rahva seas, ja mitte ühtegi pääsenut sealt, kus ta viibis.
Inimesed läänes ehmuvad tema hukatuspäevast ja inimesi idas haarab hirm.
Tõesti, nõnda sünnib ülekohtutegija hoonega ja nõnda selle paigaga, kes Jumalat ei tunne.”
Psalm 22 Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.
Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest.
Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:
„Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel.”
Jah, sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal.
Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled sina minu Jumal.
Ära ole minust kaugel, sest kitsikus on ligi, sest abimeest ei ole!
Palju härjavärsse ümbritseb mind, Baasani sõnnid piiravad mind.
Nad ajavad oma lõuad ammuli mu vastu nagu lõvi, kes murrab ja möirgab.
Ma olen välja valatud otsekui vesi ja kõik mu luud-liikmed on koost ära. Mu süda on nagu vaha, ta on sulanud mu sisikonnas.
Mu neel on kuiv nagu potitükk ja mu keel on kinni suulae küljes, surmapõrmu paigutad sa minu.
Heebrealaste 4 Kartkem siis, kuni tõotus saada tema hingamisse on veel jõus, et kedagi teie seast ei leita maha jäänud olevat!
Meile on kuulutatud evangeeliumi nõnda nagu neilegi, kuid kuuldud sõnast ei olnud neil kasu, sest see ei talletunud usu läbi kuulajaisse.
Meie aga, kes oleme uskunud, saame hingamisse, millest ta on öelnud: „Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” Kuigi Jumala teod on olnud valmis juba maailma rajamisest peale -
kusagil on ju öeldud seitsmenda päeva kohta nõnda: „Ja Jumal hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest”,
siin aga: „Nad ei saa minu hingamisse”.
Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -,
siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: „Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”
Sest kui Joosua oleks nad viinud hingamisse, siis ta ei oleks rääkinud pärast seda ühest teisest päevast.
Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees,
sest kes läheb tema hingamisse, see hingab ka ise oma tegudest, nii nagu Jumal oma tegudest.
Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse, et keegi ei langeks sellesama sõnakuulmatuse eeskujul!