Piibel.NET
Otsing Ps 21; Js 24:1-16a; 1Ts 4:1-12
(42 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 21 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
Issand, sinu võimusest rõõmutseb kuningas; kui väga ilutseb ta sinu abist!
Sa andsid temale, mida ta süda himustas, ja tema huulte igatsust sa ei keelanud! Sela.
Sest sa tulid temale vastu heade õnnistustega; sa panid temale pähe kuldkrooni.
Ta palus sinult elu; sina andsid talle pika ea igaveseks ja alatiseks.
Suur on tema au, kui sa tema päästad; hiilguse ja toreduse paned sa tema peale.
Sest sa paned ta õnnistuseks igavesti; sa teed ta õnnelikuks oma palge rõõmuga.
Sest kuningas loodab Issanda peale ja Kõigekõrgema helduses ta ei kõigu.
Sinu käsi leiab kõik su vaenlased, su parem käsi leiab su vihkajad.
Sa paned nad otsekui põlevasse ahju, kui sa oma palet näitad; Issand neelab nad ära oma vihas, ja tuli sööb nad ära.
Nende järeltuleva soo sa hävitad ära maa pealt ja nende seemne inimlaste seast.
Sest nemad püüdsid sulle kurja teha; nad sepitsesid kavalat nõu su vastu, aga nad ei suutnud midagi teha.
Sest sina sunnid nad selga pöörama, oma vibudega sihid sa neile näkku.
Tõuse kõrgele, Issand, oma võimuses: me tahame laulda ja ülistada sinu vägevust!
Jesaja 24 Vaata, Issand laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab elanikud.
Ja nagu rahvaga, nõnda sünnib preestriga, nagu sulasega, nõnda ta isandaga, nagu teenijaga, nõnda ta emandaga, nagu ostjaga, nõnda müüjaga, nagu laenuandjaga, nõnda laenajaga, nagu võlausaldajaga, nõnda võlgnikuga.
Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootuks, sest Issand on öelnud selle sõna.
Maa leinab, laostub, ilmamaa närbub, laostub, maa rahva ülikud rammestuvad.
Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud Seadusest, muutnud seadlusi, murdnud igavese lepingu.
Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud peavad kandma oma süüd; seepärast kahaneb maa elanike hulk ja vähe inimesi jääb järele.
Vein leinab, viinapuu kuivab, ägavad kõik, kes olid südamest rõõmsad.
Lõpeb trummide lõbu, lakkab hõiskajate lärm, kaob kandle rõõm.
Enam ei jooda lauldes veini, vägijook on joojale kibe.
Tühi linn purustatakse, kõik kojad suletakse, sissepääsu ei ole.
Tänavail karjutakse veini järele, kõik rõõm kaob, maa lust lahkub.
Linna jääb häving ja värav taotakse puruks.
Sest nõnda peab sündima keset maad, rahvaste keskel, otsekui õlipuu raputus, otsekui järelnoppimine pärast viinamarjalõikuse lõppu.
Need seal tõstavad häält, rõkatavad rõõmust, Issanda ülevuse tõttu hõiskavad lääne poolt:
„Seepärast austage ka ida pool Issandat, mere saartel Issanda, Iisraeli Jumala nime.”
Maa äärest kuuleme kiituslaule: „Austus õigele!” Aga mina ütlen: Kadu mulle, kadu mulle! Häda mulle, petised petavad, jah, petised petavad petise kombel!
1. Tessaloonika 4 Viimaks nüüd veel, vennad, me palume ja keelitame teid Issandas Jeesuses, et nagu te olete meilt saanud teada, kuidas teil tuleb elada ja Jumalale meeldida - nõnda te ju elategi -, et te selles veelgi enam edeneksite.
Te ju teate, millised korraldused me teile oleme Issandas Jeesuses andnud.
Jah, see on Jumala tahtmine: teie pühitsus, et te hoiduksite hooruse eest,
et igaüks teie seast oskaks pidada oma astjat pühitsuses ja aus,
mitte himude kires, nõnda nagu paganad, kes ei tea midagi Jumalast,
et ükski ei oleks üleastuja ega petaks oma venda asjaajamises, sest Issand maksab kõige säärase eest kätte, nii nagu me oleme seda teile ka enne ütelnud ja tunnistanud.
Jumal ei ole meid ju kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele.
Seepärast siis, kes on selle suhtes hoolimatu, see on hoolimatu mitte inimese, vaid Jumala vastu, kes oma Püha Vaimu teisse annab.
Aga vennaarmastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest Jumal on teid endid õpetanud armastama üksteist,
ja seda teie osutategi kõigile vendadele terves Makedoonias. Meie aga manitseme teid, vennad, et te veelgi edeneksite.
Ja arvake auks elada vaikselt, ajada oma asju ning teha tööd oma kätega, nagu meie teid oleme käskinud,
nii et te elaksite kombekalt nende ees, kes on väljaspool, ega oleks teil kelleltki midagi vaja.