Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 18 Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.Õpetussõnad 5 Mu poeg, pane tähele mu tarkust, pööra oma kõrv minu arusaamise poole,
et tallele panna head nõu ja et su huuled võiksid säilitada teadlikkuse!
Sest võõra naise huuled tilguvad mett ja tema suulagi on libedam kui õli.
Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav otsekui kaheterane mõõk.
Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad põrguhaua poole.
Ta ei pea silmas elurada, ta jäljed ekslevad, ilma et ta märkakski.
Seepärast, mu pojad, kuulake mind, ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!
Hoia oma tee temast kaugel ja ära mine tema koja ukse ligi,
et sa ei annaks oma au mitte teistele ega oma aastaid armutule,
et võõrad ei küllastuks sinu varast ja su töövaev ei läheks muulase kotta,
et sa viimaks ei hakkaks vinguma, kui su liha ja ihu on lõppenud,
ega ütleks: „Miks ma küll vihkasin õpetust ja miks mu süda põlgas noomitust?
Miks ma ei kuulanud juhatajate häält ega pööranud kõrva õpetajate poole?
Peagi oleksin sattunud lausa õnnetusse keset kogukonda ja kogudust!”
Joo vett oma kaevust, voolavat vett oma allikast!
Kas peaksid su lätted valguma tänavale, su veeojad turgudele?
Kuulugu need ainult sinule, aga mitte koos sinuga võõraile!
Olgu õnnistatud su allikas ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest,
kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits - ta rinnad joovastagu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse.
Miks peaksid, mu poeg, eksima võõra naise juurde, kaisutama võõramaa naise põue?
Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.
Õelat tabavad tema enese süüteod ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega.
Ta sureb õpetuse puudusest ja läheb eksiteele suurest rumalusest.
Markuse 4 Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?”
Ilmutuse 22 Ta näitas mulle eluvee jõge, säravat nagu mägikristall. See saab alguse Jumala ja Talle troonist.
Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge on elupuu, mis kannab vilja kaksteist korda, andes iga kuu oma vilja, ning puu lehed annavad tervist rahvastele.
Ja midagi äraneetut ei ole enam. Jumala ja Talle troon on seal ning ta sulased teenivad teda
ning näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.
Ja ööd ei ole enam ning neile ei ole vaja lambivalgust ega päikesevalgust, sest Issand Jumal ise valgustab neid, ning nemad valitsevad kuningatena igavesest ajast igavesti.