Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 139:7-18
(12 vastet, leht 1 1-st)
Psalm 139 Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest? 
Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal! 
Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde, 
siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni. 
Ja kui ma ütleksin: „Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”, 
siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus. 
Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. 
Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi. 
Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti. 
Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. 
Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv! 
Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.