Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 139:1-6, 13-18; Jr 16:14-17:4; Kl 4:7-17
(35 vastet, leht 1 2-st)
Psalm 139Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind. 
Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted. 
Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad. 
Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära. 
Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale. 
See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu. 
Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. 
Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi. 
Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti. 
Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. 
Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv! 
Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures. 
Jeremija 16Ometi, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, kui enam ei öelda: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed ära Egiptusemaalt”, 
vaid: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed ära põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ta oli nad pillutanud.” Sest ma toon nad tagasi nende maale, mille ma olen andnud nende vanemaile. 
Vaata, ma läkitan paljude kalameeste järele, ütleb Issand, et nood püüaksid neid; ja pärast seda ma läkitan paljude küttide järele, et nood kütiksid neid kõigilt mägedelt ja kõigilt künkailt ning kaljulõhedest. 
Sest minu silmad on kõigi nende teede peal, nad ei ole minu eest varjul ja nende süü ei ole peidetud mu silme eest. 
Aga esmalt tasun ma kahekordselt nende süü ja patu, sellepärast et nad on teotanud minu maad oma põlastusväärsete ebajumalate laipadega ja on täitnud mu pärisosa oma jäledustega. 
Issand, mu tugevus ja varjupaik, mu pelgupaik hädaajal. Sinu juurde tulevad rahvad maa äärtest ja ütlevad: „Meie vanemail oli pärisosaks ainult vale, tühised ebajumalad, ja nende hulgas ei olnud ühtegi, kellest oleks olnud kasu.” 
Kas saab inimene valmistada enesele jumalaid? Need ju ei olegi jumalad! 
Seepärast, vaata, nad saavad tunda, seekord ma annan neile tunda oma kätt ja oma väge, et nad teaksid, et minu nimi on Issand. 
Jeremija 17 Juuda patt on kirjutatud raudsulega, uurendatud teemanditeravikuga nende südamelauasse ja nende altarisarvede peale. 
Nõnda nagu nad mäletavad oma lapsi, mäletavad nad oma altareid ja viljakustulpi haljaste puude juures, kõrgetel küngastel. 
Sinu varanduse, kõik su tagavarad, su ohvrikünkad mägedel ja väljal annan ma riisutavaiks patu pärast kogu su maal. 
Sa pead oma käe lahti laskma oma pärisosa küljest, mille ma sulle andsin, ja ma panen sind teenima su vaenlasi maal, mida sa ei tunne; sest te olete süüdanud mu vihatule, mis jääb igavesti põlema. 
Kolossa 4Kuidas mu käsi käib, küll seda kõike teatab teile Tühhikos, armas vend ning ustav abiline ja kaassulane Issandas,