Eestikeelne Piibel 1997
Kohtumõistjate 15 Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, tuli Simson oma naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: „Ma tahan minna kambrisse oma naise juurde!” Aga naise isa ei lasknud teda minna.Ja naise isa ütles: „Ma olen alati mõelnud, et sa teda hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile. Eks ole ta noorem õde temast ilusam? Saagu nüüd see tema asemel sulle!”
Aga Simson vastas neile: „Seekord olen ma vilistite ees süüta, kui ma neile paha teen.”
Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistite viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud.
Kui vilistid küsisid: „Kes seda tegi?”, siis vastati: „Simson, timnalase väimees, sellepärast et äi võttis ära ta naise ja andis tema peiupoisile.” Siis vilistid läksid ja põletasid tulega naise ja tema isa.
Aga Simson ütles neile: „Kui te nõnda teete, siis ma tõesti ei puhka enne, kui olen teile tasunud!”
Ja ta peksis nad puruks suures tapluses „säärtest puusadeni”. Seejärel ta läks ja elas Eetami kaljulõhes.
Vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning hulkusid Lehhis + Nimi Lehhi tähendab 'lõualuu'. .
Ja Juuda mehed küsisid: „Miks olete tulnud meie vastu?” Nad vastasid: „Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga, nagu tema talitas meiega.”
Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juurde ja nad ütlesid Simsonile: „Kas sa ei tea, et vilistid valitsevad meie üle? Miks sa tegid meile seda?” Aga tema vastas neile: „Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile.”
Ja nad ütlesid temale: „Me tulime, et sind kinni siduda ja vilistite kätte anda.” Simson ütles neile: „Vanduge mulle, et te ise ei taha mulle kallale kippuda!”
Nad ütlesid temale vastates: „Ei, me ainult seome sind ja anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata.” Siis nad sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära.
Kui ta jõudis Lehhisse, siis hõiskasid vilistid temale vastu; aga Issanda Vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid köied ta käsivartel otsekui tules kõrbevad linased lõngad ja tal sulasid köidikud kätelt.
Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe, võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.
Ja Simson ütles: „Eesli lõualuuga - hunnik hunniku peale. Eesli lõualuuga ma lõin maha tuhat meest!”
Ja kui ta nõnda oli öelnud, siis ta viskas käest lõualuu ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi + Nimi Raamat-Lehhi tähendab 'lõualuuküngas'. .
Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: „Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu; nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute kätte!”
Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne + 'Lehhi õõs' sisaldab sõnademängu: algteksti väljend tähendab ka hambaauku lõualuus (vrd 15:9). , sealt tuli välja vesi ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast pandi sellele nimeks „Hüüdja allikas”, mis on Lehhis tänapäevani.
Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistite ajal kakskümmend aastat.
Kohtumõistjate 16 Siis Simson läks Assasse, nägi seal ühte hooranaist ja läks selle juurde.
Kui assalastele öeldi: „Simson on siia tulnud”, siis nad piirasid ja varitsesid teda kogu öö linna väravas. Aga nad olid kogu öö rahulikud, öeldes: „Kui hommik valgeneb, siis me tapame tema.”
Ja Simson magas keskööni. Aga keskööl tõusis ta üles, haaras kinni linna värava tiibadest ja mõlemast piidast, tõmbas need välja ühes poomiga, tõstis enesele õlgadele ja viis need üles mäetippu, mis on Hebroni kohal.
Psalm 139 Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde,
siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.
Matteuse 28 ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”
Johannese 4 Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;
seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg.
Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: „Anna mulle juua!”
Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.
Siis Samaaria naine ütles talle: „Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?” Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.
Jeesus vastas: „Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.”
Naine ütles talle: „Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle „elava vee”?
Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?”
Jeesus kostis: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,
aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.”
Naine ütles talle: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!”
Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!”
Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest”,
sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.”