Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 22 Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolmkümmend üks aastat; ta ema nimi oli Jediida, Adaja tütar Boskatist.Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, ja käis kõigiti oma isa Taaveti teed, kaldumata paremale või vasakule.
Ja see sündis kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal, kui kuningas läkitas kirjutaja Saafani, Mesullami poja, Issanda kotta, öeldes:
„Mine ülempreester Hilkija juurde, et ta võtaks kokku Issanda kotta toodud raha, mis lävehoidjad rahvalt on kogunud,
ja et see antaks tööjuhatajate kätte, kelle hooleks on Issanda koda, et nad annaksid seda Issanda kojas töötegijaile lagunenud koja kohendamiseks:
puuseppadele ja ehitustöölistele ja müürseppadele, ja puude ning tahutud kivide ostmiseks, et koda kohendada.
Aga nendega ärgu peetagu arvet nende kätte antava raha osas, vaid nad talitagu ustavalt!”
Ja ülempreester Hilkija ütles kirjutaja Saafanile: „Ma leidsin Issanda kojast Seaduse raamatu.” Ja Hilkija andis raamatu Saafanile ning tema luges seda.
Siis tuli kirjutaja Saafan kuninga juurde ja tõi kuningale sõna ning ütles: „Su sulased on raha, mis kojas leidus, toonud ja andnud tööjuhatajate kätte, kelle hooleks on Issanda koda.”
Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: „Preester Hilkija andis mulle raamatu.” Ja Saafan luges sellest kuningale ette.
Psalm 132 Palveteekonna laul. Issand, meenuta kõiki vaevu, mis on Taavetil,
kes vandus Issandale, tõotas Jaakobi Vägevale:
„Ei ma lähe oma maja ulualla ega heida oma magamisasemele,
ei ma anna und oma silmadele ega suikumist oma laugudele,
kuni ma leian paiga Issandale, eluaseme Jaakobi Vägevale!”
Vaata, me kuulsime sellest Efratas, me leidsime selle Jaari väljadelt.
Mingem nüüd ta eluasemeisse, kummardugem tema jalgade järi ette!
Tõuse, Issand, minema oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas!
Sinu preestrid ehtigu endid õigusega ja su vagad hõisaku!
Oma sulase Taaveti pärast ära lükka tagasi oma võitud mehe palet!
Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: „Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele!
Kui su pojad peavad minu lepingut ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan, siis ka nende pojad peavad istuma igavesti sinu aujärjel!”
Sest Issand on valinud Siioni ja himustanud teda enesele eluasemeks.
„See on mu hingamispaik igavesti; siia ma jään, sest ma olen himustanud seda.
Ma tahan rohkesti õnnistada tema toidust, tema vaesed täita leivaga.
Ja tema preestrid ma riietan päästega, ja tema vagad hakkavad valjusti hõiskama.
Seal ma lasen tärgata sarve Taavetile, ma valmistan lambi oma võitud mehele.
Tema vaenlased ma riietan häbiga, aga tema peas peab ta peaehe särama!”
Apostlite 7 Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid.
Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel
ja ütles: „Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.”
Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale
ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks,
ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: „Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!”
Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: „Issand, ära pane seda neile patuks!” Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.
Apostlite 8 Saulus oli samuti tema hukkamise poolt. Sel päeval tõusis suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse vastu ja kõik peale apostlite hajutati mööda Juuda- ja Samaariamaad.