Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 124 Palveteekonna laul Taavetilt. Kui Issand ei oleks olnud meiega - nii ütelgu Iisrael -,kui Issand ei oleks olnud meiega, kui inimesed tulid meile kallale,
siis nad oleksid meid elusalt neelanud, kui nende viha süttis meie vastu;
siis oleksid veed meid uputanud, jõgi oleks läinud üle meie hinge;
siis oleksid ülbed veed läinud üle meie hinge.
Tänu olgu Issandale, kes ei andnud meid nende hammaste saagiks!
Meie hing on nagu lind pääsenud linnupüüdja paelust: paelad läksid katki ja me pääsesime ära.
Meie abi on Issanda nimes, kes on teinud taeva ja maa.
Taaniel 1 Juuda kuninga Joojakimi kolmandal valitsemisaastal tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma alla ja piiras seda.
Ja Issand andis tema kätte Juuda kuninga Joojakimi ja osa Jumala koja riistu, ja ta viis need Sinearimaale + Sinearimaa tähendab Paabelimaad (Babülooniat), vrd 1Ms 11:2. oma jumalakotta; ta viis riistad oma jumala varakambrisse.
Ja kuningas käskis Aspenast, ülemteenrit, et ta tooks Iisraeli lastest, niihästi kuninglikust soost kui suursuguste hulgast,
noori mehi, kellel ei oleks ühtegi kehalist viga ja kes oleksid ilusa välimusega, kes oleksid taibukad kõigis teadustes, targad ja arusaajad, ja kes oleksid kõlblikud teenima kuningakojas; ja neile pidi ta õpetama kaldea + Vt Jr 37:8 seletust. kirja ning keelt.
Ja kuningas määras neile igapäevase osa kuninglikust roast ja veinist, mida ta ise jõi; ja nõnda pidi neid kasvatatama kolm aastat, et nad selle järel võiksid astuda kuninga teenistusse.
Ja nende seas olid Juuda lastest Taaniel, Hananja, Miisael ja Asarja.
Ja ülemteener pani neile nimed: ta nimetas Taanieli Beltsassariks, Hananja Sadrakiks, Miisaeli Meesakiks ja Asarja Abednegoks.
Aga Taaniel otsustas oma südames ennast mitte rüvetada kuninga roaga ja tema joodava veiniga, ja ta taotles ülemteenrilt, et tal poleks vaja ennast rüvetada.
Ja Jumal laskis Taanielil leida heldust ja armu ülemteenri ees.
Aga ülemteener ütles Taanielile: „Ma kardan, et kui mu isand kuningas, kes on määranud teie roa ja joogi, näeb teie palged olevat viletsama välimusega kui teistel teieealistel noortel meestel, viib see mu pea hädaohtu kuninga ees.”
Siis ütles Taaniel ülevaatajale, kelle ülemteener oli määranud Taanielile, Hananjale, Miisaelile ja Asarjale:
„Tee ometi oma sulastega kümme päeva katset, et meile antakse süüa taimetoitu ja juua vett!
Siis võrreldagu sinu juuresolekul meie välimust ja nende noorte meeste välimust, kes söövad kuninglikku rooga, ja selle järel talita oma sulastega, nagu sa heaks arvad!”
Ja ta kuulas neid selles asjas ning katsetas nendega kümme päeva.
Aga kümne päeva pärast näis nende välimus ilusam ja ihu priskem kui ühelgi neist noortest meestest, kes sõid kuninglikku rooga.
Siis ülevaataja võttis nende roa ja nende joodava veini ära ja andis neile taimetoitu.
Ja Jumal andis neile neljale noorele mehele igasuguses kirjas ja teaduses tarkust ja taipu, Taaniel mõistis aga igasuguseid nägemusi ja unenägusid.
Ja kui need aastad olid möödunud, mille järel kuningas oli käskinud nad enese ette tuua, viis ülemteener nad Nebukadnetsari ette.
Ja kuningas rääkis nendega, ja nende kõigi hulgast ei leidunud Taanieli, Hananja, Miisaeli ja Asarja sarnast, nõnda tulid nad kuninga teenistusse.
Ja kõigis teaduse ja tarkuse asjus, milles kuningas neid küsitles, leidis ta nad olevat kümme korda üle kõigist ennustajaist ja nõidadest, kes olid kogu ta kuningriigis.
Ja Taaniel jäi sinna kuningas Koorese esimese aastani.
Luuka 1 Ja Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat
ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.
Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.
Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,
nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.”