Piibel.NET
Otsing Ps 123; Ii 25:1-26:14; Jh 5:19-29
(35 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 25 Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:
„Valitsus ja hirm on temal, kes oma kõrgustes rahu loob.
Kas on määra tema väehulkadel? Ja kellele tema valgus ei tõuse?
Kuidas võiks siis inimene olla õige Jumala ees? Ja kuidas võiks naisest sündinu olla puhas?
Vaata, isegi kuu ei hiilga ja tähedki pole tema silmis selged,
veel vähem siis inimene, see ussike, inimlaps, see vaglake.”
Iiob 26 Siis rääkis Iiob ja ütles:
„Kuidas sa küll oled aidanud rammetut, toetanud jõuetut käsivart!
Kuidas sa küll oled rumalale nõu andnud ja suurt tarkust õpetanud!
Kelle abiga sa oled pidanud kõnesid ja kelle vaim on sinust välja tulnud?
Surnute vaimud all värisevad, hirmu täis on veed ja nende elanikud.
Paljas on surmavald Jumala ees ja kadupaigal pole katet.
Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale.
Ta seob veed oma pilvedesse ja pilv ei rebenegi nende raskuse all.
Ta peidab oma aujärje, laotab selle üle oma pilve.
Ta joonistab vetepinnale sõõri kuni valguse ja pimeduse piirini.
Taeva sambad kõiguvad ja kohkuvad tema sõitlusest.
Oma rammuga liigutab ta merd ja oma taibukuses peksab ta Rahabit + Vt 9:13 seletust.  .
Tema hingusest selgib taevas, tema käsi torkab läbi põgeneva mao.
Vaata, need on ainult tema tee ääred. Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme. Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?”
Psalm 123 Palveteekonna laul. Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes istud taevas.
Vaata, otsekui sulaste silmad vaatavad oma isandate käte peale, otsekui teenija silmad vaatavad oma emanda käte peale, nõnda vaatavad meie silmad Issanda, meie Jumala peale, kuni tema meile armu annab.
Anna meile armu, Issand! Anna meile armu, sest meil on enam kui küllalt põlgusest!
Meie hing on küllalt saanud tunda jultunute irvitust ja uhkete põlgust.
Johannese 5 Siis Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.
Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb, ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te seda panete imeks.
Sest nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.
Ja tõepoolest: Isa ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud kohtumõistmise täiesti Poja kätte,
et kõik austaksid Poega, nõnda nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa ka Isa, kes on tema läkitanud.
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, tund tuleb, ja see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama.
Sest otsekui Isal on elu iseendas, nõnda on ta andnud ka Pojale, et elu on temas endas,
ja ta on temale andnud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et tema on Inimese Poeg.
Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält
ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.