Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 12 Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.Päästa, Issand, sest vagad on lõppenud ja ustavad on otsa saanud inimlaste seast!
Nemad räägivad tühja üksteisega, räägivad libedate huultega, kahepaikse südamega.
Hävitagu Issand kõik libedad huuled, keeled, mis räägivad kõrke asju,
kes ütlevad: „Oma keele tõttu me oleme tugevad, meie huuled on meie võimuses, kes on meile isandaks?”
„Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,” ütleb Issand, „ma toon pääste sellele, kes hingeldab.”
Issanda kõned on puhtad kõned, need on hõbe, mis savist ahjus sulatatud ja seitsmekordselt puhastatud.
Sina, Issand, kaitsed neid; sa hoiad neid igavesti selle põlve rahva eest.
Õelad käivad toredasti ringi, kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.
Õpetussõnad 21 Õela hing ihaldab kurja, ligimene ei leia armu tema silmis.
Kui pilkajat karistatakse, saab kohtlane targaks, ja kui tarka õpetatakse, võtab ta õpetust.
Õige pidagu silmas õela koda: õelad tõugatakse õnnetusse.
Kes suleb oma kõrva viletsa hädakisale, see peab ka ise karjuma vastust saamata.
Salajane and vaigistab viha ja kingitus põue - tugeva raevu.
Õigele on rõõmuks, kui tehakse õigust, aga kurjategijaile on see ehmatuseks.
Inimene, kes eksib tarkuse teelt, peab minema puhkama surnute seltsi.
Luuka 20 Aga Jeesus ütles kogu rahva kuuldes jüngritele:
„Hoiduge kirjatundjatest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ning armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi kohti pidusöökidel,
kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitavad palvetused pikaks! Nemad saavad seda rängema kohtuotsuse.”
Luuka 21 Aga vaadates ümber nägi Jeesus rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat.
Ta nägi ka üht vaest lesknaist panevat sinna kaks leptonit
ja ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud,
sest need kõik panid oma küllusest Jumalale anniks, kuid tema pani oma kehvusest kogu elatise, mis tal oli.”