Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 6 Ja kui Issand, su Jumal, viib sind sellele maale, mille ta vandega su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, on tõotanud sulle anda - suured ja head linnad, mida sa pole ehitanud,ja kõike head täis kojad, mida sa pole täitnud, ja raiutud kaevud, mida sa pole raiunud, viinamäed ja õlipuud, mida sa pole istutanud - ja kui sa oled söönud ja su kõht on täis saanud,
siis hoia, et sa ei unusta Issandat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast!
Karda Issandat, oma Jumalat, ja teeni teda ning vannu tema nime juures!
Ärge käige teiste rahvaste jumalate järel, kes asuvad teie ümber,
sest Issand, su Jumal, on püha vihaga Jumal sinu keskel, et Issanda, su Jumala viha ei süttiks põlema su vastu ega hävitaks sind maa pealt!
Ärge ajage kiusu Issandaga, oma Jumalaga, nagu te temaga Massas kiusu ajasite!
Pidage kindlasti Issanda, oma Jumala käske ja tema tunnistusi ning seadlusi, mis ta sulle on andnud,
ja tee, mis õige ja hea on Issanda silmis, et su käsi hästi käiks ja sa võiksid minna ning pärida selle hea maa, mille Issand su vanemaile on vandega tõotanud,
ajades ära kõik sinu vaenlased su eest, nagu Issand on lubanud!
Kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mis tunnistused ja määrused ja seadlused need on, mis Issand, meie Jumal, teile on andnud,
siis vasta oma pojale: Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja.
Ja Issand tegi tunnustähti ning suuri ja hukatuslikke imetegusid meie silme ees Egiptuses vaarao ja kogu ta koja vastu,
meid aga tõi ta sealt välja, et meid viia sellele maale, mille ta meie vanemaile oli vandega tõotanud, ja see maa meile anda.
Ja Issand käskis meid teha kõigi nende seadluste järgi, karta Issandat, meie Jumalat, et meie käsi alati hästi käiks, et ta hoiaks meid elus, nagu see tänapäeval ongi.
Ja see on meile õiguseks, kui me täidame hoolsasti kõiki neid käske Issanda, meie Jumala ees, nagu ta meid on käskinud.
Psalm 119 Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa mind oled pannud lootma!
See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab.
Ülbed pilkavad mind väga; ometi ma ei pöördunud kõrvale su Seadusest.
Mul seisid meeles, Issand, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti.
Tuline viha on mind haaranud õelate pärast, kes hülgavad su Seaduse.
Su määrused on mu kiituslauluks mu võõraspõlve majas.
Mulle meenub öösel su nimi, Issand, ja ma hoian su Seadust.
See sai mulle osaks sellepärast, et ma pidasin su korraldusi.
Johannese 11 Nüüd hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis ta oli teinud.
Aga mõned neist läksid variseride juurde ja teatasid neile, mis Jeesus oli teinud.
Seepeale kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu koosoleku ja ütlesid: „Mis me teeme? See inimene teeb palju tunnustähti.
Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva.”
Aga üks neist, Kaifas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: „Teie ei tea mitte midagi
ega mõtle, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.”
Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest.
Aga Jeesus ei pidanud surema üksnes selle rahva eest, vaid et koguda ka hajali elavaid Jumala lapsi ühtekokku.
Sellest päevast peale võtsid nad siis nõuks Jeesus ära tappa.
Nüüd ei käinud Jeesus enam juutide keskel avalikult, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse paika, Efraimi-nimelisse linna ning viibis seal koos jüngritega.
Aga juutide paasapühad olid ligi ning maalt läksid paljud üles Jeruusalemma end paasapühade jaoks puhastama.
Siis nad otsisid Jeesust ja pärisid pühakojas seistes üksteiselt: „Mis te arvate? Vaevalt ta tuleb pühadeks?”
Aga ülempreestrid ja variserid olid andnud käsu, et kui keegi peaks teadma, kus Jeesus on, siis see annaks ta üles, et nad saaksid ta vahistada.