Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 119 Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed, et ma seda otsani peaksin!Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest!
Lase mind käia sinu käskude jalgrajal, sest see meeldib mulle!
Pööra mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse poole!
Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel!
Kinnita oma sulasele oma sõna, mis saadab sind kartma!
Eemalda mu teotus, mida ma kardan, sest sinu seadused on head!
Näe, ma igatsen su korraldusi, elusta mind oma õiguse läbi!
Hesekiel 24 Ja üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
„Inimesepoeg, kirjuta enesele üles päeva nimi, just tänase päeva nimi: Paabeli kuningas ründab Jeruusalemma just täna!
Ja räägi vastupanijale soole tähendamissõna ning ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Pane pott tulele, pane, ja vala sisse ka vett!
Kogu sellesse lihatükid, kõik head tükid: saps ja abaluu, täida see valitud kontidega!
Võta valitud lammas ja lao selle alla ka puid; keeda vägevasti, hauta selle sees ta kontegi!
Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Häda veresüüga linnale, roostetanud potile, mille küljest rooste ära ei lähe! Tühjenda see tükk tüki järel ilma liisku heitmata!
Sest tema valatud veri on tema keskel: ta pani selle palja kalju peale ega valanud maha, et seda põrmuga katta.
Viha õhutamiseks, kättemaksu teostamiseks panin ka mina tema vere palja kalju peale, et seda ei saaks peita.
Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Häda veresüüga linnale! Minagi suurendan tuleriita.
Lisa puid, süüta tuli, keeda liha pehmeks, keeda leent, nii et kondid hakkavad kõrbema!
Pane siis pott tühjalt süte peale, et see kuumeneks ja vask hakkaks hõõguma, et selle mustus sulaks, rooste kaoks!
Vaeva on nähtud, aga selle küljest ei ole läinud see rohke rooste - see ei kadunud tuleski!
Oma häbiväärse mustuse tõttu - ma tahtsin sind küll puhastada, aga sina ei läinud puhtaks oma mustusest - sina ei saagi enam puhtaks, enne kui ma olen su kallal vaigistanud oma viha.
Mina, Issand, olen rääkinud. See sünnib ja seda ma teen. Ma ei jäta seda unarusse ja ma ei kurvasta ega kahetse: su teede ja tegude järgi mõistetakse kohut su üle, ütleb Issand Jumal.”
2. Korintose 12 Ma olen läinud rumalaks, teie olete mind selleks sundinud. Teil tulnuks mind soovitada, sest mul ei puudu midagi, mis on neil „võrratuil apostleil”, ehk ma küll ei ole midagi.
Apostli tunnusteod on ju teie seas täide saadetud kogu kannatlikkusega, nii tunnustähtede, imede kui ka vägevate tegudega.
Jah, mille muu poolest teie olete olnud teistest kogudustest alamad kui vaid selle poolest, et mina ise ei ole olnud teile koormaks? Andke mulle andeks see süü!
Vaata, ma olen valmis kolmandat korda tulema teie juurde ja ei kavatse olla teile koormaks, sest ma ei otsi teie oma, vaid teid endid. Ei ole ju lastel vaja koguda vanematele varandust, vaid vanematel lastele.
Aga ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast teie hingede heaks. Kui mina teid rohkem armastan, kas siis mind tuleb armastada vähem?
Aga olgu pealegi, mina ei ole teid koormanud, kuid „olles kelm, olen teid kavalusega kätte saanud”.
Kas ma olen teid petnud kellegi kaudu, keda ma teie juurde läkitasin?
Ma julgustasin Tiitust ja saatsin temaga kaasa ühe venna. Kas Tiitus on teid petnud? Eks me ole käinud ühesuguses vaimus? Eks ka samades jälgedes?
Teie ehk arvate juba ammu, et me õigustame iseendid. Ent meie räägime Kristuses Jumala ees ja seda kõike, armsad, teie ehitamiseks.
Ma ju kardan, et ma tulles ei leia teid niisugustena, nagu tahan, ja teie leiate minu niisugusena, nagu teie ei taha. Ma kardan, et vahest on teie seas riidu, kadedust, raevutsemist, isepäisust, keelepeksu, salanõusid, hooplemist, korralagedust;
ja kui ma tulen taas, kas mu Jumal ei alanda mind teie ees ega tule mul kurvastada nende paljude pärast, kes varem on pattu teinud ega ole meelt parandanud oma rüvedusest ja hoorusest ja kõlvatusest, mida nad on teinud.