Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 116:1-2, 12-19; 1Ms 21:1-7; Hb 3:1-6
(23 vastet, leht 1 1-st)
1. Moosese 21Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta oli lubanud. Issand toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud: 
Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud. 
Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sündis, kelle Saara temale ilmale tõi, Iisak nimeks. 
Ja Aabraham lõikas ümber oma poja Iisaki, kui see kaheksapäevane oli, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud. 
Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis. 
Aga Saara ütles: „Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!” + Vt 17:19 seletust.   
Ja ta ütles: „Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas eas!” 
Psalm 116 Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist, 
sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja. 
Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu? 
Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime. 
Ma tasun oma tõotused Issandale kogu ta rahva nähes. 
Kallis on Issanda meelest tema vagade surm. 
Oh Issand, ma olen ju su sulane, ma olen su sulane, su teenija poeg; sa oled mu köidikud lahti päästnud! 
Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime. 
Oma tõotused ma tasun Issandale kogu ta rahva nähes 
Issanda koja õuedes, sinu keskel, Jeruusalemm. Halleluuja! 
Heebrealaste 3Seepärast, pühad vennad, taevase kutsumise osalised, mõtelgem meie usutunnistuse apostli ja ülempreestri Jeesuse peale, 
kes - nagu ka Mooses tema kojas - on olnud ustav oma Ametisseseadjale. 
Sest tema vääris suuremat kirkust kui Mooses, nii nagu valmistajal on suurem au kui kojal. 
Igal kojal on ju oma valmistaja, aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal. 
Mooses oli küll ustav kogu tema kojas otsekui sulane tunnistuseks kõigest, mida veel pidi räägitama, 
Kristus on aga tema koja üle kui ustav Poeg. Ja tema koda oleme meie, kui me vaid peame kinni julgusest ja lootusest, mille üle me kiitleme.