Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 112 Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.
Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka.
Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige.
Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.
Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees.
Õel näeb seda ja saab pahaseks, ta kiristab hambaid ja nõrkeb. Õelate igatsused lähevad tühja.
Õpetussõnad 18 Albi huuled toovad riidu ja tema suu kutsub lööke.
Albi suu on hukatuseks temale enesele ja ta huuled on püüdepaelaks ta hingele.
Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja lähevad otse sisikonna soppidesse.
Isegi see, kes oma töös on loid, on hävitaja vend.
Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju.
Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane.
Enne langust läheb inimese süda ülbeks, aga enne au on alandus.
1. Peetruse 4 Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks.
Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest „armastus katab kinni pattude hulga”.
Olge üksteise vastu külalislahked ilma nurisemata!
Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.
Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.