Eestikeelne Piibel 1997
1. Kuningate 2 Kui Taaveti päevad liginesid surmale, siis andis ta oma pojale Saalomonile käsu, öeldes:„Mina lähen kõige maailma teed, ole siis vahva ja ole mees!
Pea, mida Issand, su Jumal, on käskinud pidada, käies tema teedel, pidades tema määrusi, käske, seadlusi ja manitsusi, nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud, et sa võiksid targasti teha kõike, mida sa teed, ja kõikjal, kuhu sa pöördud,
et Issand võiks kinnitada oma sõna, mis ta minu kohta on rääkinud, öeldes: Kui su pojad hoiavad oma teed, käies minu ees ustavalt, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis - ütles tema - ei puudu sul mees Iisraeli aujärjel.
Ja sina tead ka seda, mis Joab, Seruja poeg, on teinud minule, mis ta tegi kahele Iisraeli väepealikule, Abnerile, Neeri pojale, ja Amaasale, Jeteri pojale, ja kuidas ta tappis nad ning valas rahuajal sõjaverd, määrides sõjaverega oma vöö, mis tal oli puusadel, ja jalatsid, mis tal olid jalas.
Seepärast talita oma tarkust mööda ja ära lase teda hallipäisena rahuga hauda minna!
Aga gileadlase Barsillai poegadele tee head, et nad saaksid su lauas sööjate seltsi, sest nad tulid sel viisil mulle appi, kui ma põgenesin su venna Absalomi eest.
Ja vaata, su juures on Simei, Geera poeg, benjaminlane Bahuurimist, kes sajatas mind kibeda sajatusega sel päeval, kui ma läksin Mahanaimi; aga kui ta tuli alla Jordani äärde mulle vastu, siis vandusin ma temale Issanda juures ja ütlesin: Ma ei surma sind mõõgaga.
Ent nüüd ära jäta teda karistamata, sest sa oled tark mees ja tead küll, mida sa temale pead tegema, et võiksid saata ta hallpea verisena hauda!”
Siis Taavet läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna.
Ja aega, mis Taavet valitses Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat; Hebronis valitses ta seitse aastat ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat.
Psalm 111 Halleluuja! Ma tänan Issandat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses!
Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.
Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.
Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.
Ta annab toidust neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut.
Ta on ilmutanud oma tegude vägevust oma rahvale, et neile anda paganate pärusmaa.
Tema kätetööd on tõde ja õigus; usaldatavad on kõik ta seadmised.
Need on toetatud ikka ja igavesti, need on tehtud tões ja õiguses.
Ta läkitas lunastuse oma rahvale, ta kinnitas oma lepingu igaveseks, püha ja kardetav on tema nimi.
Issanda kartus on tarkuse algus; hea arusaamine on kõigil, kes teevad seda mööda; tema kiitus kestab igavesti.
Johannese 4 Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: „Anna mulle juua!”
Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.
Siis Samaaria naine ütles talle: „Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?” Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.
Jeesus vastas: „Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.”