Eestikeelne Piibel 1997
Joosua 1 Ja pärast Issanda sulase Moosese surma kõneles Issand Nuuni poja Joosuaga, Moosese teenriga, öeldes:„Mooses, mu sulane, on surnud. Ja nüüd võta kätte, mine üle Jordani, sina ja kogu see rahvas, maale, mille ma annan neile, Iisraeli lastele!
Kõik paigad, kuhu teie jalatald astub, annan ma teile, nagu ma Moosesele olen öelnud:
kõrbest ja siit Liibanonist kuni suure jõeni, Frati jõeni, kogu hettide maa kuni suure mereni + Suur meri tähendab Vahemerd. päikeseloojaku pool saagu teie maa-alaks.
Ükski ei suuda sulle vastu panna kogu su eluajal; nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha.
Ole vahva ja tugev, sest sina pead andma sellele rahvale pärisosaks maa, mille ma vandega nende vanemaile tõotasin anda neile!
Ole ainult vahva ja hästi tugev, tehes hoolsasti kogu Seaduse järgi, mille mu sulane Mooses sulle andis; ära kaldu sellest ei paremale ega vasakule, et sa võiksid teha targasti kõikjal, kuhu sa lähed!
Ärgu lahkugu see Seaduse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!
Eks ole mina sind käskinud: Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!”
Ja Joosua andis käsu rahva ülevaatajaile, öeldes:
„Käige leer läbi ja andke rahvale käsk, öeldes: Valmistage enestele teemoona, sest kolme päeva pärast te lähete üle Jordani, et minna vallutama maad, mille Issand, teie Jumal, annab teile pärida!”
Psalm 107 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest
ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.
Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda.
Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees.
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest
ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.
Tema tegi jõed kõrbeks ja veelätted kuivaks maaks,
viljamaa soolanõmmeks tema elanike kurjuse pärast.
Tema tegi kõrbe järveks ja põuase maa veelätteks,
ja pani sinna elama näljased, ja need asutasid linna, kus elada.
Ja nad seemendasid põldusid ja istutasid viinamägesid, ja nad said hea viljasaagi.
Rooma 2 Kui aga sina lased end nimetada juudiks ning toetud Seadusele ja kiitled Jumalast
ja mõistad tema tahtmist ja Seadusest õppinuna oskad ära tunda olulise
ning oled veendunud, et sa oled sõgedate teejuht, nende valgus, kes on pilkases pimeduses,
rumalate kasvataja, väetite laste õpetaja, see, kelle päralt on Seaduse näol mõistmise ja tõe kehastus
- kuidas sa nüüd teisi õpetades iseennast ei õpeta? Sina, kes jutlustad, et varastada ei tohi, aga ise varastad?
Kes ütled, et abielu ei tohi rikkuda, aga ise rikud abielu? Kes ebajumalaid jälestad, aga ise riisud nende pühamut?
Kes kiitled Seaduse üle, aga ise häbistad Jumalat Seadusest üleastumisega?
Sest, nagu on kirjutatud, teie pärast teotatakse Jumala nime paganate seas.
Ümberlõikamisest on küll kasu, kui sa Seaduse järgi teed, kui sa aga oled Seadusest üleastuja, siis on su ümberlõikamine saanud eesnahaks.
Kui nüüd ümberlõikamatu peab Seaduse nõudeid, eks siis loeta tema eesnahka ümberlõikamiseks?
Ja eks siis see, kes loomu poolest ümberlõikamatuna täidab Seadust, mõista kohut sinu üle, kes sa kirjatähele ja ümberlõikamisele vaatamata oled Seadusest üleastuja.
Ei ole ju juut see, kes seda on väliselt, ega ole ümberlõikamine see, mis on väliselt ihu küljes,
vaid juut on see, kes seda on sisemiselt, ja õige ümberlõikamine on südame ümberlõikamine, mis toimub vaimu, mitte kirjatähe varal. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.