Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 107 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest
ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.
Nad istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus,
sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.
Siis ta alandas nende südant vaevadega; nad komistasid, ja ei olnud aitajat.
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust ning rebis katki nende köidikud.
Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele!
Sest tema on katki murdnud vaskuksed ja puruks raiunud raudriivid.
Nad olid meeletud oma üleastumise tee tõttu ja nad said näha vaeva oma pahategude pärast.
Iga toit oli neile jäle ja nad olid juba surmaväravate lähedal.
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad ning päästis nad haua veerelt.
Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega!
Koguja 8 Mõttetus on seegi, mis maa peal sünnib, et on õigeid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õelate tegusid, ja et on õelaid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õigete tegusid. Ma ütlen: Seegi on tühi töö!
Seepärast ma ülistan rõõmu, sest inimesel ei ole muud paremat päikese all kui süüa ja juua ning rõõmus olla; see saatku teda ta vaevas tema elupäevil, mis Jumal temale annab päikese all!
Kui ma pühendasin oma südame sellele, et õppida tarkust ja vaadata tegusid, mis maa peal tehakse päeval ja ööl ilma undki silmi saamata,
siis ma nägin kõigist Jumala tegudest, et inimene ei suuda mõista, mis sünnib päikese all; kuigi inimene näeb otsides vaeva, ei mõista ta ometi. Jah, isegi kui tark ütleks, et tema teab, ei suudaks ta siiski mõista.
2. Peetruse 3 Seda teadke esmalt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes käivad iseenese himude järgi
ja ütlevad: „Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jäänud kõik nõnda nagu loomise algusest peale.”
Aga seda väites jääb neil kahe silma vahele, et muiste olid olemas taevad ja veest tuli maa, mis püsis koos vee läbi Jumala sõna jõul,
mille läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses.
Aga praegusi taevaid ja maad, mis on säilitatud sellesama sõna jõul, hoitakse tule jaoks jumalakartmatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks.
Aga selle juures, mu armsad, ärgu jäägu teie eest varjule, et Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev.
Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.
Aga Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagunevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam.
Kui see kõik nõnda laguneb - missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses,
oodates ja kiirendades Jumala päeva tulemist, mil taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad.
Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus.
Siiraki 42 Ma tahan nüüd meenutada Issanda tegusid ja jutustada, mida olen näinud. Issanda teod on sündinud tema sõna läbi.
Päike valgustab ja paistab kõigi peale ja Issanda teod on täis tema enese auhiilgust.
Issand ei ole pühitsetuilegi võimaldanud üles lugeda kõiki tema imetegusid, mis Issand, Kõigeväeline, on kinnitanud, et maailm seisaks kindlana tema auhiilguses.
Issand uurib sügavikku ja südant, ja mõistab nende riukaid, sest Kõigekõrgem on kõiketeadja ja näeb aegade märke.
Tema kuulutab minevikku ja tulevikku ning ilmutab salaasjade jälgi.
Ükski mõte ei lähe temal kaotsi, ükski sõna ei jää temale saladuseks.
Oma tarkuse suured teod on ta hästi teinud, nõnda, et need jäävad igavikust igavikku. Midagi ei ole lisada, midagi ei ole ära võtta, ja temale ei ole vaja ühtki nõuandjat.
Kui imetlusväärsed on kõik tema teod, ja mis neist tuntakse, on kübemeke.
Need kõik elavad ja jäävad igavesti, igaks otstarbeks, ja kõik kuulavad tema sõna.
Kõik on paari kaupa, teineteisega vastamisi, ja tema ei ole teinud midagi, mis on puudulik.
Üks toetab teise hüvangut - ja kes küllastuks tema auhiilguse nägemisest?